INDMO Nia Funsaun ba iha Progressu Dezenvolvimentu Ekonomia Nasional



Hakerek husi:
Sonio Anuno da Silva
Asesor Nacional Petroleum no Marítima
INDMO-SEPFOPE.

 I. Legitimidade aktividade funsaun Administrasaun INDMO (Instituto Nacional de Desenvolvimento de Mão-de-Obra) ninian.
    Nudar instituisaun autonomo publiku nebe ha’mahan an iha Sekretaria de Estado para a Politica da Formação Profissional e Emprego (SEPFOPE) nia titular, INDMO, hanesan mos kna’ar misaun instituisaun publika sira seluk, hetan legitimidade ba direto prerogativu atu implementa nia kna’ar funsaun administrativo haktuir dekreto lei numero: decreto lei 8 /2008.
Kbi’it gestaun ba aktividade administrativu INDMO ninian lidera husi Diretor nasional nebe designado haktuir estatuto funsaun INDMO liu husi nomeasaun nebe approvado husi Sekretario Estado SEPFOPE. Estatuto Lei organiku administrativu INDMO ninian mak espesifika funsaun espesializadu departamentu ida idak nian haktuir nesesidade nebe persija hodi garantia qualidade ba implementasaun sistema kualifikasaun iha area treinamentu vokasional nune’e bele komplementa no ha’metin progressu aktividade dezenvolvimento sosio ekonomia politika nasional haktuir duni identidade uniku Timor Leste ninian; departamentu nebe hari’I ona iha kna’ar funsaun INDMO nia mahan mak hanesan: departamentu TVET (Technical Vocational Education and Training), Departamentu Kualifikasaun, Departamentu Akreditasaun, Departamentu Administrasaun Finansa no mos defini kna’ar funsaun komisaun ekzekutiva no sub komisaun industria ninian nebe instrumental tebes ba iha prosesu estabelesimentu programa kualifikasaun haktuir nivel sertifikado nebe defini iha sistema enquadramentu kualifikasaun nasional nebe konesidu liu ho naran TL-NQF (Timor Leste National Qualification Framework) system hodi komplementa ezizensia merkado trabalho nian ba abilidade trabalhadores sira.

II. Programa TVET
    Sistema TVET hari’I hodi defini qualidade ba sistema treinamentu nebe komplementa nesesidade merkado trabalho nia requerimentu ba abilidade trabalhodores sira, nune’e bele fo tulun atu hasa’e produtividade ba aktividade no susteinabilidade existensia industria nian loron-loron hodi bele kompete iha merkado lokal, regional no global. INDMO iha departamentu nebe dedikadu ba sistema TVET nian, no Departamentu TVET ne’e lidera husi kargu nebe dedikadu nudar chefi departamentu.
Objetivu prinsipal husi sistema TVET nian mak:
  • Garantia kualidade ba abilidade (Skill and Knowledge) trabalhadores sira nian haktuir merkado trabalho nia nesesdiade no requerimentu.
  • Atu Ha’metin industria lokal nia merkado kompetitivu
  • Fasilta investimentu domestika no estrangeiro ba prosesu aktividade dezenvolvimentu ekonomia.
  • Stimula kapasidade peskiza (research) instituisaun lokal nian hodi hare kona ba oinsa atu hasa’e qualidade produto lokal (rekurso humano no mos rekurso natural)
  • Stimula estabelesimentu industria lokal hodi fornese material treinamentu lokal ba iha sentru treinamentu sira no industria sira rasik hodi ha’metin ekonomia no estabilidade sosio politika nasional.
 III. Sistema Kualifikasaun
   Kna’ar nebe INDMO simu haktuir legitimidade sistema TL-NQF nian mak dezenvolve pakote kualifikasaun ba nivel sertifikadu fundasaun, sertifikadu I to’o sertifikadu IV hodi ha’metin no komplementa aktividade ekonomia nasional. Pakote Kualifikasaun nebe hari’I, formuliza tuir identidade ekonomia Timor Leste ninian no konsidera mos importansia Timor Leste nia ekonomia assosiasaun no integrasaun ba iha ekonomia regional no ekonomia global hodi mantein harmonizasaun no qualidade sistema kualifikasaun nebe estabelese. Funsaun ne’e hala’o liu husi departamentu nebe dedikadu nudar Departamentu Kualifikasaun. Faze asaun ba Lala’ok atu estabelese pakote kualifikasaun hodi fo legitimasaun qualidade ba nivel sertifikadu nebe refere mak haktuir mai ne’e:

  • INDMO hahu estabelese komisaun ida liu husi serbisu kontratu nomea ba firma privadu ka individu konsultansia externa hodi Defini no observa aktividade industria nebe nesesidade tebes ba iha merkado ekonomia Timor Leste nian haktuir kondisaun ril nebe oras ne’e dadaun existi.
  • Estabelese Sub-Komisaun industria nebe sinonima ho konseitu konselho Treinamentu industria nebe reprezenta husi entidade relevante ho industria refere (instituisaun Governo, Sentru treinamentu, Uniaun trabalhadores no reprezentante industria sira rasik) nune’e bele kontribui hanoin no sira nia preokupasaun ba oinsa atu formuliza pakote kualifikasaun nebe bele hasa’e produtividade no fo insentiva ba orientasaun kompetitivu industria refere ninian iha merkado domestiku, regional no global.
  • Hafoin konsulta tiha sub-komisaun industria no entidades relevantes sira seluk inklui mos istudo komparativu mak foin bele hahu dezenvolve unidades kompetensia nebe akumulativu iha nivel sertifikadu nebe nomeado hanesan sertifikadu fundasaun, sertifikadu I to’o sertifikadu IV depende mos ba progresso nivel maturidade industria refere iha aktividade ekonomia Timor Leste nia laran. Pakote Kualifikasaun ne’e mos mak sei determina oras aprendizagem ba sertifikadu nomeadu, kualifikasaun mestre/a sira nian, no mos material aprendizagem nebe persija atu fo garantia qualidade ba sertifikadu refere.
  • Draft pakote kualifikasaun nebe estabelese antes promulga, persija approvasaun husi komisaun ekzekutiva.
  • Wainhira komisaun ekzekutiva approva ona, sentru akreditadu ba kualifikasaun refere bele hahu ona implementa.
  • Duranti periodu implementasaun, INDMO kontinua monitoriza no evalua qualidade pakote kualifikasaun ne’e nian nune’e bele alinhado ho merkado trabalho nia nesesidade requerimentu.
IV. Sistema akreditasaun
INDMO liu husi departamentu akreditasaun mak sei determina no fo legitimasaun legalidade ba sentru treinamentu nebe mak konsidera iha kapasidade atu implementa treinamentu vokasional ba iha pakote kualifikasaun nebe estabelese. Departamentu nebe dedikadu ba kna’ar serbisu ida ne’e nian mak hanesan mensiona ona, Departamentu Akreditasaun nebe lidera husi funsaun dediakdu nomeasaun chefi departamentu. Prosesu generalidade requerimentu minimum atu fo akreditasaun ba sentru treinamentu ida ninian mak haktuir mai ne’e:

  • Fasilidade adequado edifisio husi sentru ninian hodi fasilita prosesu administrasaun

  • Sentru nia minimum cash flow

  • Kualifikasaun no merito experiensia mestre/a sira

  • Fasilidade salaun treinamentu

  • Fasilidade Laboratorio

  • Asosiasaun no ligasaun Sentru nian ho industria sira.
Maturidade merkado trabalho hodi ha’metin kresimentu ekonomia nasional depende ba iha komitmentu no oinsa ita hari’I sistema treinamentu vokasional nebe bele explora no expose talentu Joven Timor oan sira nian hodi kapitaliza sira nia partisipasaun maximu iha duranti prosesu ekonomia dezenvolvimentu nasional. Investimentu ba iha Edukasaun no treinamentu mak sei determina diresaun lalaok ekonomia nasional.

Uma Lima ba Ema Kbi’it Laek Husi SEPFOPE


Modelu uma lima ba kbit laek nebe halo uza material lokal iha Suco Manalala Sub Distrito Laklubar Distrito Manatuto


Modelu uma lima ba kbit laek nebe halo uza material lokal iha Suco Manalala Sub Distrito Laklubar Distrito Manatuto

Modelu uma lima ba kbit laek nebe halo uza material lokal iha Suco Manalala Sub Distrito Laklubar Distrito Manatuto

Modelu uma lima ba kbit laek nebe halo uza material lokal iha Suco Manalala Sub Distrito Laklubar Distrito Manatuto

Sekretariu Estadu, Ilidio Ximenes da Costa observa Modelu uma lima ba kbit laek nebe halo uza material lokal iha Suco Manalala Sub Distrito Laklubar Distrito Manatuto



Soibada,  relasiona ho programa V Guvernu konstitusional ne’ebe mak fo prioridade hodi halo uma 5 ba komunidade kbi’it laek iha 13 Distritu. Sekretaria Estadu ba Politika Formasau Professional no Emprego (SEPFOPE) liu husi Diresaun Nasional Emprego Dep. Emprego Temporario halo uma lima ba kbi’it laek uma iha Aldeia Daulorok Suco Manalala Sub Distrito Soibada Distrito Manatuto.  
Governu liu husi SEPFOPE fo fiar ba kompanhia lokal hodi bele serbisu hamutuk ho Centru formasaun hodi halo konstruksaun uma lma ba kbit laek sira iha Aldeia Daulorok Suco Manalala Sub Distrito Soibada Distrito Manatuto.
Tuir Director Kompanhia Florindo da Costa ho naran kodigu Funu nian (03) haktuir katak maske nia hetan ona oportunidade atu halo uma lima ba iha komunidade sira ne’e maibe nia objetivu primeiru mak laos atu hetan deit osan maibe, nia halo uma lima ne’e ho neon ho laran tomak no hakarak uma ne’ebe mak ho kualidade no durasaun tempu kleur. nune’e labele halo depois aban bain rua aat fila fali hanesan uma balun nebe mak halo ona husi MDG’s ne’ebe mak aat lalais deit, maibe tenki halo uma ida ne’ebe mak utilize iha tempu naruk nia laran to’o iha terseiru jerasaun mos sei bele uja. Dehan Director Kompanhia.
Aliende ne’e Xefe suku Manalala Antonio Soares da Costa mos haktuir katak tuir sira nia observasaun ba iha uma ne’ebe mak husi husi SEPFOPE halo ne’e hanesan uma ne’ebe mak nia kualidade diak liu fali uma tanba MDG’s halo ho produtu estranzeiru ne’ebe mak nia durasaun tempu la to’o tinan maibe aat fila fali ona, maibe uma ne’ebe mak halo husi SEPFOPE ne’e uma ne’ebe mak nia kualidade no bele uza iha durasaun tempu ne’ebe mak naruk, tanba konstrusaun ba iha uma sira ne’e kuaze halo tuir beiala sira nian iha tempu portugues.
Ne’ebe mak uma sira halo ho produtu local ne’ebe mak mai husi fatuk deit, maibe hare ba hanesan uma ne’ebe mak luxu tebes nune’e mak lori komunidade tomak nia naran apela ba iha V guvernu konstitusional atu halo uma ba ema kbi’it laek sira karik halo tuir ezemplu husi uma ne’ebe mak kompania O3 kaer no hetan fiar husi SEPFOPE ne’e.

Komunidade Funar Kontenti Hetan Estrada Diak Husi SEPFOPE



Laklubar : Komunidade suku Funar Sub-Distritu Laklubar Distritu Manatuto senti kontenti no agradese ba iha Guvernu liu husi Sekretaria Estadu ba Politika Formasaun Profisional no Empregu (SEPFOPE), tamba tulun ona sira hodi loke estrada ligasaun husi Sun Distrito Laklubar ba Suco Funar. .
“ami fo agradese boot ba iha Sekretariu Estadu Ilidio Ximenes da Costa ne’ebe mak tau matan ona mai ami hodi loke estrada ligasaun husi Sub Distrito Laklubar ba iha Suco Funar, dehan, Xefe Suku Funar Franscisco liu husi nia intervensaun ba iha serimonia inagurasaun estrada ne’ebe mak loke husi SEPFOPE. Iha Sesta (17/10) semana ne’e.
Ne’eduni hodi komunidade tomak husi suku Funar nia naran hakarak hatoo agradese wain ba iha SEPFOPE ne’ebe mak fo ona laran hodi autoriza kompania Lafafama hodi ba loke dalan ligasaun husi Funar nian ba iha Laklubar vila. Nia dehan, antes ne’e povu funar labele halao sira nia aktividade ho diak
povu iha Funar labele moris iha vida ekonomia ne’ebe mak diak tanba Estrada mak sai hanesan impedementu, no halo povu sira lakon esperansa atu involve-aan dezenvolvimentu ekonomia ne’ebe mak diak. Tanba komunidade iha suku refere maioria moris ho vida agrikultura no negosiu mak hanesan Kafe, Tua, Fore rai modo no seluk tan.
Maibe dezenraska ba sira atu lori ai-han sira ne’e ba kompete iha merkadu hodi fan ba hetan osan tan deit Estrada ne’ebe mak ladiak halo sira tenki lao ain ho kilo metrus ne’ebe mak dook no dala ruma to’o iha bazaar, kompradores sira laiha no merkadu mos komesa mamuk ona. Ne’e hanesan dezafiu bo’ot ba sira atu hadiak sira nia vida moris tanba Estrada mak sai fali hanesan impedimentu boot ida ba iha sira nia vida moris.
Alinde ne’e eskola oan sira mos tenki sofre tanba atu hetan merendah eskolar ho pasiensia tenki lao ain ou ho kuda ba lalin fali husi laklubar vila hodi ba iha funar no dala ruma loron ida tomak lalin la hotu.

Ne’eduni ho Estrada no dalan foun ne’ebe mak oferese ona husi SEPFOPE sira senti kontenti no agradese tebes tanba hamenus ona sira nia enerzia hodi lao ain nune’e mos tulun ona sira atu compete iha dezenvolvimentu ne’ebe mak diak. Iha fatin hanesan, komunidade Antonio da Silva (38), Roke do Esperito Santo mos senti kontenti ho Estrada foun no agradese ba guvernu konstitusional tanba bele fasilita ona sira atu utiliza Estrada no dalan ne’ebe mak diak.
Tanba antes ne’e Estrada laiha araska ba sira hadiak sira nia moris tanba atu halo uma deit tenki lalin rai henek to’o fulan ida ou rua nia laran mak foin halo uma ida maibe agora laiha ona hakarak halo uma no sosa sasan ba faan hein kareta mak tula deit tanba Estrada diak ona.
Antonio Alves mos senti kontenti tanba agora nia bele ona loke kios ho diak tanba sasan kios sei la lalin tan ona maibe kareta mak sei lalin tanba Estrada diak ona. Entertantu Estrada ne’e rasik loke husi kompania Lafafama ne’ebe mak kaer husi prezidenti kompania Domingos Sarmento Soares ho montante osamentu hamutuk 497 Mill (Quatro Centos Noventa Sete Mill) ho durasaun tempo tinan 1 no estrada ne’e rasik halo liu husi ai-moruk EcoCure.

Sikun Historia Saida mak ita sei halo?


Loro Manas, Uai-Nae, mais ou menus 14 kilometru husi kapital Sub-distritu Vemasse, Distritu  Baucau, fatin ne’ebe Maun Bo’ot Kay Rala Xanana Gusmao ho Komandante barak resistensia nia Hahu primeiru reuniaun ba reorganijasaun resistensia hodi monta mos rede klandestina iha teritoriu tomak


Loro Manas, Uai-Nae, mais ou menus 14 kilometru husi kapital Sub-distritu Vemasse, Distritu  Baucau, fatin ne’ebe Maun Bo’ot Kay Rala Xanana Gusmao ho Komandante barak resistensia nia Hahu primeiru reuniaun ba reorganijasaun resistensia hodi monta mos rede klandestina iha teritoriu tomak

Loro Manas, Uai-Nae, mais ou menus 14 kilometru husi kapital Sub-distritu Vemasse, Distritu  Baucau, fatin ne’ebe Maun Bo’ot Kay Rala Xanana Gusmao ho Komandante barak resistensia nia Hahu primeiru reuniaun ba reorganijasaun resistensia hodi monta mos rede klandestina iha teritoriu tomak

Sekretariu Estadu SEPFOPE, Ilidio Ximenes da Costa akompanha husi Tecnico SEPFOPE dada lia ho veteranus iha Loro Manas, Uai-Nae Sub-distritu Vemasse, Distritu  Baucau
Povu Timor Leste nia luta ne’ebe naruk atu asegura nia liberdade no distinu nudar nasaun to iha momentu ida ne’ebe desizivu teb-tebes hafoin tinan barak iha kolonoalizmu Portugues no okupasan rai seluk, iha prosesu ba  to iha Timor Leste nia independensia, enfrenta  episodia ida ne’ebe  defisil tebes.
Autor historia, fatin historia no historia ne’e rasik hanesan, unidade ida ne’ebe integradu husi komponente tolu ne’e.  Kontempla konaba historia,  mosu skeptismu ho forma mentalidade iha ambiente  ne’ebe foun ou soke ba sivilizasaun ne’ebe mak sei esquisidu ou marginalizadu husi moris foun ida  ne’ebe  mak sei lakon ho progresu Timor Leste ohin loron? Autor historia, fatin historia ou historia ne’e rasik. Hanesan ita hotu hatene oras ne’e dadaun, fatin  historia, e mos autor historia barak mos seidauk hetan atensaun husi atus ne’ebe namkari iha teritoriu Timor Leste laran tomak.
Loro Manas, Uai-Nae, mais ou menus 14 kilometru husi kapital Sub-distritu Vemasse, distritu  Baucau, fatin ne’ebe la konhesidu no Timor Oan barak mos la hatene katak fatin ida mos entre fatin barak ne’ebe iha parte importante ida iha reorganijasaun resistensia rai Timor nian,  fatin ne’ebe presija hakerek no dalen  iha pajina ida husi  pajina hotu historia kona ba Timor Leste  nia prosesu resistensia ba Ukun rasik-an. fatin ida ne’ebe mos parte husi pajina historia Timor Leste nia, fatin ne’ebe Maun Bo’ot Kay Rala Xanana Gusmao ho Komandante barak resistensia nia Hahu primeiru reuniaun ba reorganijasaun resistensia hodi monta mos rede klandestina iha teritoriu tomak, ohin loron fatin ne’e sai hanesan testamunha monok ne’ebe hamrik hanesan natureza natural karik maske hola parte iha pajina historia timor leste nian.
Oinsa ho istoria ne’e rasik? Saida mak ita sei tau ba ita nia jerasaun sekarik la hahu ohin hodi hakerek ita nia istoria, autor husi istoria, testamunha husi istoria, barak mak sei iha maibe sira lubuk mos la iha ona, maske nune’e hirak ne’ebe sei moris sei iha oportunidade atu bele hakerek ita nia istoria.
Historia laos hipotese ida ne’ebe nia resposta ita sei hein provas, maibe historia akontesementu ida ne’ebe akontese liu ona, iha rai barak historia sai hanesan enquadramentu baziku ba desenvolvimentu nasional rai ida nia, maibe iha sorin seluk mos historia sai hanesan sikun ne’ebe haluha ho nia tempu, ritmu ne’ebe avansa ho ninia moda.
Timor Leste ho nia historia rasik iha autor ba historia no fatin akontesementu historia ida ne’ebe akontese, maibe buat barak ita haluha dadaun ona husi pajina historia iha rai Timor Leste seidauk iha atensaun ne’ebe diak ba elementu tolu ne’ebe sai hanesan kanais importante  kuando ita kolia kona ba historia.  Ba futuru saida mak sei bele oferta ba ita nia jerasaun karik ita rasik la konserva ita nia historia hodi rekorda ba historia ita rai no ba ita nia gerasun. Nasaun ne’ebe la hatene nia historia, nasaun ne’ebe lai ha nia dignidade. Hatene Historia laos atu hateke ba kotuk maibe haree lisaun ne’ebe historia hanorin ona mai ita hodi haka’at ba oin ho identidade rasik, no hases-an husi aproximasaun no influensia politika “poco-poco”, katak hakat ba oin dala ida no ba kotuk dala ida ou marka pasu iha fatin, mai ita hahu hodi hare hamutuk..!

Hakerek na’in : Felis Barreto
Tekniku Profesional Empregu SEPFOPE

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...