Diskursu S.E. PM-Timor Leste Sr. Kay Rala Xanana Gusmão iha PN




DISKURSU
SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU
KAY RALA XANANA GUSMÃO
IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI
ORSAMENTU BA 2015.
Parlamentu Nasional, Díli
1 Dezembru 2014

Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Vise-Prezidentes Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Señoras no Señores Deputadus
Karus kolegas, membrus Governu
Señoras no señores,
Priviléjiu boot ida mai ha’u bele mai, dala ida tan, iha Uma Demokrasia ida ne’e atu aprezenta ba Vosa Exelênsia Señor Prezidente Parlamentu Nasional no distintus Deputadus sira hotu Orsamentu Jeral Estadu ba 2015. Atu kumpri objetivus Estadu, ne’ebé konsagra iha Konstituisaun Repúblika, Governu kontinua haka’as an atu transforma Timor-Leste ba paíz ho rendimentus médius-altus ho populasaun ne’ebé moris di’ak, isin di’ak no matenek. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu ho Programa Governu hatudu dalan ne’ebé prezisa liu hodi konkretiza objetivus hirak ne’e. Orsamentu ne’ebé mai aprezenta ohin iha ne’e estebelese dotasoens nesesárias hodi finansia polítikas ne’ebé ho objetivu atu dezenvolve Timor-Leste, ho pasus segurus. Polítikas hirak ne’e transversais no integradas no formula sein nunka haluha dezafius ka sasadik ne’ebé inerentes ba ita-nia joven nasaun, ita-nia povu nia nesesidades ho obstákulus ka sasatan ne’ebé hasoru iha faze atual iha ita-nia dezenvolvimentu ne’e. Dezenvolvimentu, señoras no señores, ne’ebé ita alkansa iha tinan sanulu-resin rua independênsia laran, sei la bele halo karik la iha esforsu koletivu no primordial husi Estadu timorense iha konsolidasaun ezersísiu demokrátiku no karik la iha aliserses metin ne’ebé ita harii ho paz no estabilidade ne’ebé ita rasik sente no moris iha komunidades hotu-hotu iha paíz ne’e.
Ho liafuan badak, uluk hanesan mos ho ohin, dezafius ne’ebé mosu iha ita-nia paíz tenke hasoru ho forma konsensual no ho esforsu hamutuk atu bele hakat liu. Debates demokrátikus, partisipasaun husi instituisoens Estadu no Sosiedade Sivíl hodi buka hamutuk solusoens, ka, ho liafuan seluk, sentidu kona-ba Estadu no sentidu konaba sidadania, hanesan fatores fundamentais ba transformasaun ne’ebé ita hakarak ba Timor-Leste. Governu, iha nia kompetênsia ezekutiva, hanoin katak dalan ba transformasaun ne’e – sai husi pobreza ba verdadeiru kresimentu Timor-Leste nian – tenke inkluziva, ekilibrada no sustentável. Nune’e, wainhira konsidera Orsamentu Jeral Estadu ba 2015 ita labele haluha objetivus fundamentais haat:
Primeiru, polítika fiskal tenke sustentável ba médiu no longu prazu
Segundu, kresimentu ekonómiku sustentável tenke koerente no benefisia sidadauns timoroan hotu-hotu, husi áreas urbanas ba áreas rurais.
Terseiru, ita tenke investe iha infra-estruturas ho kualidade, no rekursus umanus kualifikadus, ne’ebé sustenta kresimentu ekonómiku, prestasaun servisus no dezenvolvimentu setores produtivus Nasaun nian tomak.
Kuartu, tenke proteje timoroan hotu-hotu liu-liu sira ne’ebé presiza no merese liu,
sira ne’ebé nein sempre bele hetan diretamente benefísius husi kresimentu ekonómiku.
Tanba razoens hirak ne’e, mak, dala ida tan, atu aprezenta Orsamentu Jeral.

Estadu 2015 nian, ita halo ho laran-metin katak OJE ida ne’e hanesan solusaun ida ba vontades barabarak ne’ebé halo Timor-Leste sai Nasaun ne’ebé reziliente, ho aktu responsabilidade ne’ebé jenuína no demokrasia. Tanba razaun ne’e, mak jestaun reseitas petróleu nian no utilizasaun Fundu Petrolíferu ezije responsabilidade no transparênsia. Nu-entantu, ezije mos aten-barani
no neon matenek, tanba rekursus hirak ne’e wainhira investe sei permite fó kontinuidade ba prosesu konstrusaun Nasaun no ba dezenvolvimentu umanu iha ita-nia paíz. Investimentu ne’ebe prudente husi rekursus ne’e, ho responsabilidade no transparênsia, mak bele halo sai ba realidade ita-nia mehi hamutuk atu ita-nia labarik sira bele eskola no hán di’ak, ita-nia jovens sira isin-di’ak, kualifikadus no hetan empregu, ita-nia ferik no katuas sira bele hela iha fatin ne’ebé di’ak no hetan tratamentu di’ak, depoisde sakrifísius ne’ebé sira oferese ba Pátria ida ne’e. Tanba ne’e, señoras no señores, jestaun ho protesaun ba ita-nia rekursus naturais ne’e kestaun ida ne’ebé relasiona ho timoroan tomak, ne’e kestaun kona-ba dignidade ho soberania nasional!

Exelênsias,
Ita atu tama iha tinan 2015, maibe ita labele haluha atu reflete kona-ba akontesimentu iha tinan 2014 laran, iha nível nasional no internasional, ne’ebé ita labele sees husi nia impaktu ba desizoens ne’ebé Estadu Timor foti. Ita hotu hatenen katak kontextu internasional oras ne’e konturbadu ka iha konfuzaun laran. Timor-Leste dook uitoan husi sentrus poder globais atu bele observa buat ne’ebé akontese iha mundu, maibé la ho kondisionalizmus polítikus ou ekonómikus. Ita haree katak konpromisu internasional kona-ba dezenvolvimentu no demokrasia, paízes hirak ne’ebé dezenvolvidus liuhotu iha mundu mak dita ka determina. Sira mak impoen sira-nia padroens ne’ebé ema labele viola no universais,dala barak la respeita nein uitoan sirkunstânsias ho adversidades ka difikuldades ne’ebé paízes ne’ebé jovens liu, paízes ne’ebé kiak liu, no paízes ne’ebé moris iha situasaun aat liu tanba funu no permanente konflitu, hasoru no sente. Labele haluha katak ema besik 2,2 mil milloens iha mundu ne’e mak moris iha situasaun kiak rabat-rai, frajilidade no konflitu! Labele haluha katak iha nasoens hirak ne’e sei la konsege konkretiza nein úniku Objetivu ida husi Dezenvolvimentu Miléniu to’o 2015! Labele haluha mos katak oras ne’e funu mosu kuaze iha mundu tomak, maski ladún boot. Iha ne’e ha’u hanoin kona-ba pezadelu, katak mehi aat tebetebes, ne’ebé ema sira hasoru iha Irake, Afeganistaun, iha Líbia, iha Síria, iha Ukrânia, iha Israel no iha Palestina, iha Sudaun Sul no iha Repúblika Sentru Afrikana!Loos duni, iha mundu globalizadu ohin-loron nian, ne’ebé asesu ba koñesimentu ho arte diplomasia mak hanesan instrumentus importantes husi sékulu XXI, ita moris ho laran ta’uk, ho deskonfiansa no la sente seguru kona-ba umanidade nia futuru.Sentrus boot hirak ne’ebé foti desizaun, sira la hatene ou lakohi hatene kona-ba kauzas reais ba problemas umanidade nian, mak hanesan exkluzaun, halo ema sai kiak, marjinalizasaun ba grupus no buka rezolve konflitu sosial ho funu, ne’ebé gasta osan trilioens dólares, hodi benefisia sira ne’ebé fabrika ka halo, kilat no benefisia mos sira-nia paíze s rasik. Ita mos labele haluha katak ameasas ambientais kontinua aumenta, hodi tau iha kauza aspirasoens lejítimas dezenvolvimentu nian, ha’u bele dehan subsistênsia, paízes balu nian!Paízes ne’ebé dezenvolvidus liuhotu iha mundu globalizadu promete los de’it mak planus asaun, ne’ebé kuaze nunka konkretiza – ha’u hetan oportunidade
atu akompaña debates iha última Assembleia-Jeral Nasoens Unidas, ida ne’ebé hanaran ‘Simeira kona-ba Mudansas Klimátikas’ no ha’u fiar katak ita hotu akompaña deklarasoens ne’ebé halo ho laran tomak kona-ba asuntu ne’ebé hanesan, iha Simeira G-20, iha Brisbane, iha fulan foin liubá.
Ita hotu haree, señoras no señores, katak dezigualdade aumenta iha mundu globalizadu tanba rikusoin konsentra iha ema lubun oan ida sira-nia liman; tanba interesses ekonómikus, ganânsia ho korrupsaun mak liufali sentidu umanidade. La’ós buat foun katak iha Uniaun Europeia tomak, korrupsaun atinji $120 mil milloens euros kada tinan. Iha Simeira G-20, iha Brisbane, líderes mundiais sira deklara funu hasoru evazaun ka la selu taxas no brankeamentu kapital ne’ebé, tinan-tinan, kalkula serkade $1.3 triloens euros iha Europa no $1.7 triliões dólares iha Estadus Unidus Amérika. Banku Amérika rasik hatudu, iha fulan hira liubá, fraude, ka na’ok osan serkade $16 mil milloens dólares, montante ne’ebé hanesan ho ita-nia Fundu Petróleu. Ha’u mos hetan ona oportunidade atu denunsia iha fora internasionais oioin no, inkluzive, iha Asembleia-Jeral ONU, forma injusta ne’ebé Asembleia ida ne’e ekipara tan fali Timor-Leste paíz ki’ik-oan ida iha Pasífiku, la haluha mos paízes iha Áfrika no mezmu iha Ásia, ho paízes ne’ebé dezenvolvidus liuhotu husi G-7, Amérika no Europa nian, ho Japaun, Austrália no Xina. Tuir ha’u haree, padroens hirak ne’e sira impoen ho forma inkonsistente, irrealista no la tama iha kontextu realidades rasik husi paízes no, konsekuentemente, sira-nia instituisoens Estadu. Aliás,ba sosiedades ne’ebé dezenvolvidas liuhotu, permite justifika kualker tipu violasaun direitus umanus ho liafuan falsu “seguransa interna” sirania paízes rasik nian. Enkuantu ba demokrasias ne’ebé sei nurak no sei iha faze konsolidasaun, defeza ba sira-nia intereses nasionais,ba sira-nia soberania,konsidera fali hanesan violasaun ba Estadu Direitu! Maibé paízes ki’ik sira mos iha direitu atu reaje hasoru agresaun ba sira-nia Estadu no ba sira-nia populasaun nia Direitus! Wainhira hetan irregularidades ne’ebe labele simu no hahalok hanesan violasaun klara ba direitu internasional durante negosiasoens kona-ba Tratadu Tasi Timor, ne’ebé prevê atu ita fahe malu petróleu “off-shore”, entre ita-nia paíz ho ita-nia viziña Austrália, Timor-Leste propoen, iha final 2012, meza konversasoens hodi rezolve diferendus no injustisa ne’ebé halo ba Timor-Leste. Proposta ne’e Canberra la simu, la fó nein alternativa seluk ida ba Governu Timor senaun lori kazu ne’e ba Tribunal Arbitrajen Haia, hodi fó liután vantajen boot ba Austrália einvezde intereses povu martirizadu timornian kona-ba rikusoin ne’ebé pertense ba rai ida ne’e. Tanba Canberra insiste, mak ita konkorda atu suspende ba fulan 6, kazu Arbitrajen iha Haia, no agora ita dezenvolve hela kontaktus ho objetivu sentral defende Timor-Leste ho nia povu nia lejítimus intereses. Nune’e mos atuasaun husi multinasionais petróleu ne’ebe buka hadau tomak rekursus naturais povu timor nian, selu impostu menus liu ida ne’ebé sira obrigadu selu no halo dedusoens ilísitas, hodi nune’e obriga foti prosesus sanulu-resin iha tribunais, tanba dala ida tan ne’e trata kona-ba oinsá tenke fó-hikas fali ba timoroan sira, buat ne’ebé sira-nia direitu.  Timor-Leste determinadu atu halo manán nia vontade polítika kolektiva, bazeia iha valores demokrátikus ne’ebé ita-hotu partilla no konsagra iha Konstituisaun República. Señoras no señores, tanba razaun ida ne’e mak ita-nia Povu tomak oferese ninia sakrifísius!Ita la luta – la térus no la mate – tan de’it atu iha ita-nia bandeira rasik, maibé liu-liu atu ezerse no uzufrui ka goza buat ne’ebé hanesan ita-nia direitu! Ita-nia soberania implika mos konsolidasaun ba autonomia ho funsionamentu ne’ebé efisiente, profisional ho responsável husi Instituisoens Estadu tomak la iha exepsaun. Aliás, soberania tenke sai hanesan sentru atuasaun órgãos Estadu hotuhotu nian, ne’ebé selu sira-nia servidores atu bele defende intereses Nasaun ho intereses povu nian, ho sentidu ne’ebé onestu kona-ba Estadu. Karik órgauns hirak ne’e ida mak debilitadu ka fraku, mákina Estadu tomak sei sente afetada no ezije asaun imediata hodi proteje bein komun. Tanba ne’e mak imperativu garante katak wainhira haree hetan frajilidades iha funsionamentu Estadu,
ita hotu tenke atua ba nia fortalesimentu, uza interdependênsia poderes. No dever ne’e kompete ba órgauns soberania. Karik ema barak mak la kompreende ida ne’e no la hatene kona-ba valores
soberania aas liuhotu e’ebé ita tenke defende. Ema barak mos la kompreende dezafius ne’ebé paíz joven ida hanesan ita-nian ne’e hasoru ne’ebé ita harii husi nada ka zero, ou menusde nada.
Partikularidades ita-nia Nasaun nian, sakrifísius ita-nia Povu nian, futuru ita-nia Paíz nian, ezije dala-barak atu hola pozisaun ne’ebé rigoroza maski “ema bele la kompreende” iha eskala demokrasias ne’ebé dehan katak modernas no sekulares. Tau hela iha kauza prinsípius no rekursus ne’ebé halo parte ita-nia realidade, ita-nia kultura no ita-nia identidade, ne’ebé halo parte ita-nia luta ne’ebé halo ho laran tomak, ba Independênsia no Soberania. Buat ne’ebé ema dehan katak arrogânsia, ba ita timoroan, ne’e hanesan de’it rekoñesimentu kona-ba nesesidade boot atu korriji buat ne’ebé la serve ba ita no reforma buat ne’ebé la proteje intereses superiores Nasaun!

Exelênsias
Señoras no Señores,
La nega katak iha tinan hira ne’e laran ita hetan dunik melloria boot no barak iha povu tomak Timor-Leste nia moris. Hamutuk ho reformas ne’ebé lori paz no estabilidade ba paíz, Governu halo mos reforma ba jestaun Estadu no sistema finanseiru ho iha implementasaun polítikas ekonómikas ne’ebé rezulta taxas kresimentu ekonómiku aas tebetebes. Entre 2007 no 2011 ita hetan kresimentu PIB naun petrolíferu 12,5% kada tinan durante períodu ne’e tomak. Iha 2012, kresimentu PIB naun-petrolíferu tuun ba 7,8% no subliña katak kresimentu ne’e la’ós tanba despezas husi Estadu, ne’ebé hatudu primeira etapa tranzisaun ba kresimentu ekonómiku ho kualidade ne’ebé di’ak liu, sustentável ho baixa inflasaun, ne’e liu-liu tanba setor privadu mak halo. Ita labele haluha iha ne’e atu halo komparasaun ho paízes seluk, tanba TimorLeste iha dezempeñu ne’ebé di’ak tuir padroens internasionais,liu-liu bainhira kompara ho ekonomias emerjentes iha rejiaun aziátika. Ita-nia estimativa mak entre 2013 ho 2015 kresimentu ekonómiku sei situa entre 5,6% no 7,1%. Tendênsia kresimentu ida ne’e konsitente ho ita-nia aposta iha sustentabilidade despezas governamentais no iha inflasaun, ne’ebé la liu alvu ne’ebé estabelese iha ita-nia Planu Estratéjiku hanesan 4 to’o 6%. Estratéjia Governu nian, dezde 2007, katak kompete liu ba setor privadu atu dudu ba oin ekonomia rai ne’e nian. Iha tinan hira ne’e laran ita repete katak iha faze inisial ne’e presiza Estadu mak fomenta uluk lai kresimentu liuhusi despeza públika, tanba setor privadu sei fraku hela no seidauk prontu atu simu papel boot nu’udar motor
ekonomia. Agora tanba kria ona kondisoens, mak iha ona fatin ba períodu foun ida iha istória Timor-Leste nian,ne’ebé prevê katak tenke setor privadu, la’ós Estadu, mak lori kresimentu ekonómiku ne’e ba oin, hodi hatuur metin paíz ne’e iha nível rejional no mos global. Taxa ás investimentu nian ne’ebé prevê husi parte setor privadu, bazeia ba propostas sólidas kona-ba investimentu emprezas multinasionais, hanesan prova ida husi susesu polítikas governamentais sira uluk nian. Ohin-loron sei la iha emprezas produsaun boot ne’ebé la interesadas atu investe
iha Timor-Leste karik Governu la investe uluk, hanesan, iha projetu alargamentu no rekuperasaun rede nasional estradas, iha projetu Tasi Mane no investimentu integradu iha kosta sul, iha konstrusaun portus, hanesan iha Tibar no iha Suai, hadi’a instalasoens aeroportus nian, no sertamente karik la hadi’a jerasaun, transmisaun no distribuisaun eletrisidade. Tuir estudu ida ne’ebé foin daudaun halo husi konsultora PricewaterhouseCoopers, hamutuk ho Banku Mundial, Timor-Leste hanesan paíz ne’ebé kompetitivu liuhotu haree husi karga fiskal entre Estadus membrus CPLP no, iha ranking 189 paízes nian ne’ebé analiza, ita tama iha kinkuajésima kinta pozisaun. Defaktu, ita-nia estratéjia atu dada investimentu estranjeiru, esensial ba diversifikasaun
ekonómika, halo ita sai hanesan paíz ne’ebé kompetitivu no atrativu ba kriasaun negósius. Akordu ne’ebé foin halo kona-ba Investimentu ho empreza Heineken Asia Pacific Pte. Ltd., ne’ebé envolve maisde 40 milloens dólares, hanesan ezemplu ida husi buat ne’ebé ha’u refere ba.
No hanesan bele verifika mos iha Relatóriu Doing Business 2015, husi Banku Mundial, Timor-Leste sai hanesan, “ekonomia ne’ebé progride liu iha simplifikasaun kona-ba kriasaun empreza foun ida, liuhusi konsepsaun balkaun úniku”. Nune’e ita bele dehan katak ita-nia servisu produz daudaun rezultadus ne’ebé ita hakarak no SERVE – one stop shop, balkaun úniku hanesan prova ida husi ne’e. Ambiente favorável ne’ebé ita kria hodi harii negósius iha paíz ne’e, hamutuk ho
investimentus iha konstrusaun infra-estruturas,esensiais ba kriasaun empregu, diminuisaun dependênsia ba setor petrolíferu no afirmasaun Timor-Leste hanesan paíz ida ne’ebé la’o ona tuir dalan modernidade no progresu. Iha mos âmbitu estratéjia ida ne’e nian mak ita kria iha tinan ida ne’e Ajênsia Espesializada kona-ba Investimentu, hanaran “Investe Timor-Leste”,no nia objetivu
prinsipal mak atu promove investimentu privadu ho exportasoens iha paíz.Operasionalizasaun ajênsia ne’e nian no implementasaun polítikas ba aumentu produsaun agríkola, industrial no servisus, sertamente sei katapulta ka dudu sa’e aas dezenvolvimentu ekonómiku, sosial no umanu iha paíz. Fundamental ba dezenvolvimentu integradu paíz ne’e nian, no atu diminui asimetrias ka diferensas dezenvolvimentu entre kapital ho distritus,mak elaborasaun polítikas, hanesan dezentralizasaun, hodi promove distribuisaun rekursus ne’ebé justa liu ho kriasaun kondisoens edekuadas ba povu tomak nia moris. Programas hanesan PDID ho PNDS mak sai hanesan ezemplus husi sira-nia implementasaun prátika no liuhusi hirak ne’e mak ita konsege mos hadi’a asesu ba bee, ba saneamentu, ba saúde, ba edukasaun no kultura no ba formasaun lideransas lokais, fundamentais ba dezenvolvimentu ne’ebé inkluzivu. No tanba ita fiar ba ita-nia paíz nia potensial, mak ho barani ita avansa ba projetu boot kona-ba dezenvolvimentu rejiaun Administrativa Espesial Oecusse Ambeno, projetu ne’eb’e lidera husi Sua Exelênsia Dr. Mari Alkatiri, no kriasaun Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu,ne’ebé nia enkuadramentu legal prepara tiha ona no ninia operasionalizasaun mos hahú ona. Iha 2015 ho transferênsia serkade 9,9 milloens ba dezenvolvimentu konseptual programa ZEESM, sei bele hahú implementa planu
dezenvolvimentu rejiaun ne’e nian. Ha’u hanoin, aliás, katak hala’o hela preparativus ba organizasaun selebrasoens ba tinan 500 wainhira portugezes sira tama iha Oecusse. Selebrasoens hanesan ne’e sei konta ho prezensa altus dignitárius internasionais no sei sai hanesan impulsu boot ba dezenvolvimentu rejiaun ne’e nian. Nune’e mos evolusaun inisiativa kona-ba dezenvolvimentu triangular integradu husi Estadus tolu iha ita-nia sub-rejiaun - Timor-Leste, Territóriu Norte Austrália no Provínsias Indonézia nian balu – konfirma dezenvolvimentu ne’ebé promisor husi setores importantes balu hanesan turizmu, enerjia, egrikultura, investigasaun no Dezenvolvimentu, hodi garante tan reforsu ba lasus kulturais, sosiais no amizade ho itania viziñus ne’ebé besik liu. Prevê ona iha 2015, atu investe 1 millaun dólares atu fó kontinuidade ba programa ne’e. Ita bele orgulla mos tanba melloria iha indikadores sosiais tanba ezekusaun polítikas no programas Governu nian,tanba planus setoriais, tanba projetus sosiedade sivíl no parseirus dezenvolvimentu.Ita hotu hamutuk servisu ba dezenvolvimentu paíz.
Ita bele nota lailais faktus hirak ne’e liuhusi konsulta rejistus matríkulas eskolares, malnutrisaun infantil, mortalidade infantil, uzu eletrisidade no konsumu famílias nian. Persentajen labarik sira ne’ebé frekuenta eskola iha Timor-Leste aumenta maka’as, husi 66% iha 2007 ba 92% iha 2013.
Iha momentu ida ne’e, ita iha maisde 3.300 bolsas ne’ebé fó ona, tanba maioria benefisiárius halo hela estudus formasoens iha Timor-Leste.Instituisoens ne’ebé hetan númeru bolseirus boot liu mak ministérius saúde, edukasaun, UNTL no INAP. Ita fiar katak investimentu ida ne’e sei proporsiona iha tempu badak retornu ba Estadu,tanba rekursus umanus kualifikadus no aptus ba merkadu traballu ne’ebé ezijente no kompetitivu ne’e absolutamente vitais iha âmbitu ita-nia estratéjia dezenvolvimentu paíz nian. Aprovasaun iha tinan ne’e ba kurríkulu nasional ho baze iha primeiru no segundu siklus ensinu báziku, ba kurríkulu nasional ho baze iha edukasaun pré-eskolar no referensial ba polítikas kona-ba edukasaun pré-eskolar,sei permite ita hadi’a ensinu no
prepara ita-nia labarik sira ba dezafius futurus ne’ebé eskola oferese. Mortalidade bebés no labarik sira ho idade menusde tinan lima iha Timor-Leste mos tuun maka’as, tuun serkade 50% entre 2001 no 2009. Defaktu, no konforme Relatóriu Timor-Leste kona-ba Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu 2014, Timor-Leste atinji metas rua iha área, hanesan redusaun mortalidade labarik ho menusde tinan 5 ho mortalidade infantil. Iha 2014, Timor-Leste hetan louvor husi Organizasaun Mundial Saúde tanba rezultadus ne’ebé hetan iha implementasaun Programa Nasional kona-ba Kontrolu Malária. Redusaun maka’as iha númeru kazus ne’ebé rejista no fatalidades relasiona ho malária rezulta husi polítika prevensaun ne’ebé efisiente no mos melloria iha prosesu diagnóstiku no tratamentu. Ita atinji ona Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu ba malária ne’e hatudu katak ita-nia povu mak hanesan sentru husi ita-nia prioridades no
asoens. Malnutrisaun infantil mos rejista katak tuun maka’as.Iha 2001 besik metade (46%) husi labarik sira ho idade menusde tinan lima, sira-nia todan abaixode normal. Hahú husi ne’e rejista ona progresus boot, ho persentajen labarik sira ho pezu ka todan ne’ebé abaixode normal tuun ba 38% iha 2013. Governu liuhusi aumentu produsaun agríkola no enkorajamentu sidadauns atu hadi’a sira-nia dietas alimentares no mos liuhusi programas merendas eskolares, empeñadu maka’as atu altera situasaun. Tanba ita seidauk bele sente laran haksolok ho indikadores nutrisaun iha paíz,Governu asosia ba kampaña “Hamutuk kontra Hamlaha”, CPLP nian no ba
"Dezafiu Hamlaha Zero", ONU nian, dezeña Planu Asaun Nasional ba Erradikasaun Hamlaha no Malnutrisaun iha Timor-Leste. Objetivu mak atu hadi’a seguransa alimentar no reduz hamlaha iha paíz iha tinan sanulu laran, ka to’o 2025. Aprovasaun Baze Polítika ba Turizmu, setor estratéjiku ekonomia nasional, agora iha instrumentu esensial ida ba nia dezenvolvimentu. Estabelesimentu sentru formasaun iha turizmu no otelaria ho kuatru sentrus informasaun ne’ebé prevê iha 2015, hanesan parte husi operasionalizasaun polítika ne’e nian iha setor turizmu. Husi parte seluk, asesu ba eletrisidade husi parte famílias timornian aumenta mos 22% iha 2007 ba 53% iha 2013. Nune’e mos, konsumu famílias kona-ba beins no servisus iha Timor-Leste rejista
aumentu 36% entre 2008 no 2012. Ko’alia kona-ba famílias, ha’u tenke temi iha ne’e kona-ba papel fundamental feto sira-nian iha konstrusaun paíz ne’e. Iha famílias laran no iha komunidade leet, kada vez mai rekoñese iha ita-nia sosiedade nia kapasidade rejeneradora no transformadora,hodi kontribui ho forma ezemplar ba dezenvolvimentu umanu no ekonómiku Timor-Leste.Governu kontinua empeñadu atu reforma instituisoens, polítikas no foti desizaun kona-ba igualdade jeneru ne’ebé efetiva. Parlamentu Nasional hanesan ezemplu di’ak ida, ne’ebé atualmente 38,5% husi asentus parlamentares feto mak okupa. Governu mos preokupa ho sustentabilidade ambiental hodi konsidera katak iha ita-nia paíz serkade 90% populasaun utiliza ai-maran hanesan fonte enerjia hodi te’in, ne’e mak danifika ka estraga ita-nia ai-leran. Aleinde investimentus ne’ebé ita halo iha tinan hira ne’e laran ba enerjias alternativas, ita fiar katak expansaun rede elétrika foin daudaun ne’e sei reduz maka’as uza ai-maran no konsekuente desflorestasaun.
Tinan 2014 importante ba Timor-Leste tanba ba primeira vez asume prezidênsia rotativa CPLP, iha última simeira Xefes Estadu ho Governu ne’ebé organiza ida Díli,iha Jullu tinan ne’e. Preparasaun eventu ne’e ezije empeñu, servisu barak no ha’u bele dehan pasiênsia husi timoroan barak. Nu-entantu ha’u hanoin katak benefísius husi esforsu koletivu ne’e loroloron ita bele haree. Hanesan ezemplu, konstrusaun Ponte CPLP, infra-estrutura importante tebetebes ne’ebé kontribui ba sirkulasaun ne’ebé fásil no  segura iha sidade laran; rekuperasaun jardins no lokais públikus seluk ne’ebé agora sai hanesan fatin hodi promove bein-estar no konvíviu populasaun, rekuperasaun estradas no konstrusaun infra-estruturas saneamentu, intervensoens ne’ebé fundamentais hodi hadi’a kondisoens moris iha kapital. No, klaru, ita iha kontributu polítiku ne’ebé ita hakarak fó ba CPLP. Fortalesimentu no kresimentu instiuisaun ne’e nian, hanesan promove nia abertura ba setores kooperasaun foun hanesan ekonómiku, halo parte ita-nia ajenda ambisioza,no mos apoiu ho akompañamentu ba paízes iha situasaun vulnerabilidade, hanesan kazu Giné-Bisau, ou iha faze integrasaun, hanesan kazu Giné Ekuatorial. Tanba ne’e Governu propoen atu Dr. José Ramos-Horta hetan nomeasaun hanesan Enviadu Espesial CPLP nian ba paízes rua ne’e. Proposta Governu nian ne’e ne’ebé submete ona ba aprovasaun Sua Exelênsia Prezidente República, hatudu ita-nia total kompromisu ho objetivus no misaun CPLP nian. Prezidensia timornian empeñada tebetebes atu impulsiona kooperasaun ekonómika no emprezarial iha CPLP, hodi estimula dezenvolvimentu projetus emprezariais ne’ebé bele reforsa setores privadus nasionais, promosaun parserias ho transferênsia teknolojia ho koñesimentu,hodi tulun hasa’e ekonomias ida-ida nian no garante abertura ne’ebé nesesária ba integrasaun ekonómika rejional iha espasus ne’ebé nia insere ba. Iha 2015, osan serkade 1,5 milloens dólares sei lori finansia prezidênsia timornian iha CPLP. Timor-Leste kumpri tiha ona ninia obrigasoens, hanesan membru Nasoens Unidas, wainhira tulun paízes ne’ebé iha konflitu ou póz-konflitu no mos instituisoens frájeis Estadu liu-liu iha prosesu ajendamentu programas ba ‘Ajenda dezenvolvimentu Nasoens Unidas póz-2015’. Ita atua ho susesu iha grupu ‘g7+’, ne’ebé ita sei kontinua apoia Sekretariadu, ne’ebé instala iha Díli. Paízes barak presiza oportunidade diálogu ba rekonsiliasaun diferensas, hodi harii paz, hanesan kondisaun indispensável atu projeta programas
dezenvolvimentu,ne’ebé benefisia nia sidadauns tomak. Nune’e mak, ho inisiativa Prezidente Repúblika, Taur Matan Ruak, sei harii iha Díli, Sentru Diálogu, Rekonsiliasaun no Paz ida. La iha ambisaun ba protagonizmus, Timor-Leste sei kontribui, nu mínimu tuir nia bele, ba paz iha mundu globalizadu ne’e.

Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Vise-Prezidentes Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Señoras no Señores Deputadus
Orsamentu Jeral Estadu ba 2015 sei fó kontinuidade ba liña atuasaun ne’ebé permite hetan progresus ne’ebé temi no rekoñese tiha ona iha nível internasional. Ita tenke mantein konsistênsia iha investimentu prioritáriu iha áreas dezenvolvimentu fíziku, umanu no sosial, hodi asegura mos prudênsia ne’ebé presiza hodi permite. sustentabilidade fiskal.Nune’e ami propoen iha orsamentu ne’e kontrasaun despezas korrentes, razaun tansá propoen los de’it aumentu mínimu nesesáriu. Ba médiu prazu infra-estruturas ne’ebé kria daudaun sei kontribui irreversivelmente ba kresimentu ekonómiku, hodi permite aumentu reseitas doméstikas no diminuisaun despezas ba tempu tomak. Tanba razaun ida ne’e ita bele dehan katak levantamentus entre 2015 no 2017, hanesan kondisaun temporária ida, maibé esensial, atu asegura investimentus boot ne’ebé nesesárius ba kontinuasaun konstrusaun infraestruturas krusiais ba paíz, hodi prevê diminuisaun ne’ebé progresiva hahú husi 2018. Orsamentu Jeral Estadu ba 2015 mak 1.570 milloens dólares, portantu aumentu ki’ik ida relasiona ho tinan 2014, hodi garante sustentabilidade fiskal no asegura katak prokura iha ekonomia konsistente ho inflasaun ne’ebé baixa. Iha terseiru trimestre 2014 inflasaun ho de’it 0,5%, signifika katak iha média presus ne’e boot liu uitoan de’it kompara ho ne’ebé rejista iha períodu ne’ebé hanesan iha tinan uluk. Atualmente prevê katak inflasaun sei la liu alvu 4 to’o 6%, pelo menus to’o final 2015, no bele inkluzivamente abaixude 4%. Inflasaun ne’ebé baixa liu signifika katak provávelmente poder kompra sidadauns nian bele aumenta no pobreza diminui.Sei rezulta mos aumentua ki’ik iha kustus ne’ebé emprezas sira suporta, ne’ebé sei permite aumenta kompetitividade internasional emprezas timornian. Hein mos katak konsumu famílias bele kontinua aumenta ho forma signifikativa. Ne’e signifika katak famílias barak sei bele aumenta kuantidade beins ne’ebé sira sosa no konsome. Parte husi prinsípiu katak aumentu iha konsumu ne’e sei jeneralizadu, ida
ne’e sei rezulta mos redusaun iha probreza. Orsamentu ba 2015 konsistente ho kresimentu ekonómiku ne’ebé forte, sustentável ho kualidade aas iha futuru no fahe hanesan tuir mai:
• 184,1 milloens dólares ba Salárius no Vensimentu
• 504,7 milloens dólares ba Beins no Servisus (inklui FDKU)
• 340,3 milloens dólares ba Transferênsias Públikas
• 36,7 milloens dólares ba Kapital Menor
• 504,3 milloens dólares ba Kapital no Dezenvolvimentu (inklui Fundu Infra-estruturas ho emprêstimus) Total investimentu ba Fundu Infra-estruturas mak 434 milloens dólares, inklui
emprêstimus no 364 milloens dólares, exklui emprêstimus. Total dotasaun orsamental ba Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu mak 32,1 milloens dólares, husi ne’e valor 2,1 milloens dólares korresponde ba saldu tranzitadu husi tinan 2014, tuir lei. Programa ida ne’e sei mantein nafatin iha 2015, hodi kontinua ho aposta fundamental atu dezenvolve ita-nia kapital umanu, hodi kapasita itania jovens sira ho formasaun vokasional no téknika ho bolsas estudu ba ensinu superior,atu resalva nu-entantu katak ita hala’o hela avaliasoens nesesárias hodi garante máximu retornu husi investimentu ne’ebé Estadu halo. Iha 2015 Orsamentu Jeral Estadu sei finansia ho 170,4 milloens dólares husi reseitas naun petrolíferas estimadas. Prevê katak reseitas hirak ne’e sei kontinua aumenta iha 2015 no iha médiu-prazu. Taxa kresimentu rejista katak menus liu uitoan kompara ho tinan sira uluk tanba diminuisaun iha reseitas husi fa’an foos, hanesan rezultadu husi aumentu oferta interna produtu ne’e nian. Défise fiskal 1.399,6 milloens dólares sei finansia ho 1.327,5 milloens dólares, husi Fundu Petrolíferu, husi ne’e 638,5 milloens dólares korresponde ho Rendimentu Sustentável Estimadu no 689 milloens dólares ne’ebé aas liu Rendimentu Sustentável Estimadu. Sei finansira mos ho 70 milloens dólares liuhusi rekursu ba kréditu públiku no 2,1 milloens dólares ho osan. Levantamentu adisional ne’ebé prevê husi Rendimentu Sustentável Estimadu ne’e moderadu no koerente ho polítika investimentu ne’ebé prevê iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu ne’ebé Governu implementa daudaun.



Exelênsias
Señoras no señores,
Ba kurtu prazu ita-nia nasaun sei iha pozisaun finanseira ne’ebé metin tebetebes. Iha final terseiru trimestre 2014 saldu husi Fundu Petrolíferu serkade 16,6 mil milloens dólares, no prevê ona katak sei aumenta ba 18,9 mil milloens to’o final 2019. Saldu atual iha Fundu Petrolíferu boot liu dala sanulu kompara ho montante total ne’ebé Governu hakarak gasta iha 2015. Nune’e klaru ona katak Estadu sei kontinua iha base finanseira ne’ebé sólida ba kurtu no médiu prazu. Fundu Petrolíferu ne’ebé estabelese iha 2005 hanesan estratéjia importante ida investimentu nian hodi garante transparênsia ho boa jestaun ba rekursus petrolíferus Timor-Leste nian. Fundu Petrolíferu tanba la tama diretamente ba Orsamentu Estadu,kontribui hodi evita instabilidade makroekonómika, no levantamentos husi Fundu ne’e hatuur ba buat hirak ne’ebé sustentável ba longu prazu no la’ós iha alterasoens ba kurtu prazu reseitas petrolíferas nian. Wainhira la naran uza reseitas hirak ne’e, ita evita subidas no desidas maka’as iha presus beins, volatilidade iha nível despeza públika, prokura no inflasaun. Ita evita nune’e maldisaun rekursus no opta atu investe iha infra-estruturas bázikas, no iha setores hanesan edukasaun no saúde ne’ebé sustenta dezenvolvimentu ekonómiku paíz nian. Wainhira iha 2011, ita emenda Lei Fundu Petrolíferu, depoisde prosesu ne’ebé naruk, rigorozu no partisipativu, bele ona aloka to’o 50% iha asoens públikas, pelumenus 50% iha rendimentus fiksus no labele liu 5% iha instrumentus alternativus.
Estratéjia diversifikasaun Fundu Petrolíferu ne’e mai konfirma estratéjia di’ak ida, hodi permite retornu ne’ebé importante no valorozu. Governu empeñadu mos relasiona ho sustentabilidade fiskal ba longu prazu, liuhusi nia polítika antesipasaun despezas. Polítika ne’e prevê levantamentus ne’ebé liu Rendimentu Sustentável Estimadu ba kurtu prazu atu nune’e bele iha kresimentu ekonómiku, aumentu reseitas doméstikas no diminuisaun despezas ba longu prazu
Kona-ba taxa ezekusaun orsamental, iha 29 Novembru, Governu rejista ezekusaun orsamental ida ho osan ho valor 1.077 milloens no iha obrigasoens ho 228 milloens. Provável katak maioria obrigasoens ne’e sei rezulta ezekusaun ho osan antesde taka anu finanseiru. Ne’e signifika katak atu taka anu finanseiru ita sei iha, provavelmente, taxa ezekusaun orsamental ho serkade 87%. Ne’e taxa ezekusaun ida ne’ebé aas tebes, liuliu konsidera orsamentu 2014 ne’ebé só komesa iha ezekuibilidade legal, pratikamente hahú husi terseiru mês korrente anu, ou iha Marsu, no fulan rua ne’ebé uluk liu nian atua tuir rejime duodésimus, no hatudu katak prosesus formulasaun no ezekusaun orsamentu kontina sai di’ak nafatin. Ami konfia katak introdusaun instrumentus foun fiskalizasaun ho monitorizasaun Programa Governu no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, ne’ebé estabelese ho Mekanizmu Koordenasaun Polítikas Dezenvolvimentu nian no operasionalizadu liuhusi matrizes PED nian, asegura mos adekuasaun korreta entre buat ne’ebé planeia ho rezultadus prátikus ne’ebé hetan, atu nune’e ita kontinua iha taxas ezekusaun orsamental ne’ebé aas ho rezultadus konkretus no ho impaktu iha iha populasaun. Hanesan imi hatene, instrumentu ida ne’e premite mos planeia ho forma integrada, hodi kruza setores dezenvolvimentu ho forma artikulada, ne’ebé efikaz no efisiente liu aleinde favorese mellor koordenasaun interministerial. Esforsu koordenasaun ne’e sei permite rezultadus ne’ebé di’ak liu husi setores estratéjikus haat ne’ebé define iha PED. Iha kontextu ne’e, Orsamentu Jeral Estadu ba 2015 reflete setores estratéjikus ne’ebé Governu kompromete, no mos garante objetivus fundamentais haat ne’ebé refere iha leten ona. Orsamentu ba 2015 kumpre polítika fiskal ne’ebé sustentável Iha primeiru lugar, montante total orsamentu mak 1.570 milloens dólares. Ne’e hanesan aumentu ida ne’e ki’ik liu 5% relasiona ho orsamentu 2014 no atudu katak Governu limita subida jeral despezas. Ita mos iha orsamentu ba 2015 ne’ebé ki’ik liu 13% relasiona ho orsamentu ba 2012. Ne’e hatudu katak iha tinan hira ne’e laran Governu tuir hela polítika fiskal ne’ebé konservadora, hodi ko’a volume orsamentu einvezde aumenta. Iha segundu lugar, Governu identifika no elimina ona despezas deznesesárias no limita subida despezas rekorrentes. Espesífiku liu, despezas rekorrentes iha orsamentu 2015 mak 1.029 milloens, korresponde ho aumentu ida ho menusde 4% kompara ho ne’ebé rejista iha orsamentu ba 2014. Iha terseiru lugar, estimativas kona-ba despezas ba médiu prazu hatudu klaramente padraun antesipasaun. Prevê katak despezas públikas aumenta iha 2016, ba konstrusaun infra-estruturas esensiais, maibé hahú husi ne’e komesa tuun no, previzivelmente, levantamentus ne’ebé aas liu RSE sei komesaun hamenus. Iha kuartu lugar, reseitas doméstikas rejista kresimentu iha tinan hira ne’e laran, no hein katak kresimentu ne’e bele mantein ba médiu prazu. Iha 2015 prevê kobransa reseitas doméstikas ho valor 170 milloens dólares, ne’e hanesan aumentu m62% relasiona ho montante ne’ebé kobra iha 2011. To’o 2019 prevê katak reseitas doméstikas sei ultrapasa maka’as 200 milloens dólares, sai ba dobru husi valor ida ne’ebé rejista iha 2011. Kona-ba reseitas doméstikas presiza analiza didi’ak realidade no kompreende siklu dezenvolvimentu ne’ebé hamosu reseitas ne’e. Reseitas maihusi atividade setor privadu, tanba impostus ne’ebé selu husi kompañias no traballadores ne’ebé kontribui ba aumentu reseitas doméstikas.Nune’e, presiza garante kriasaun infra-estruturas ho kualidade no rekursus umanus ne’ebé kapazes no produtivus hodi dada investidores no hametin residu emprezarial paíz nian. Orsamentu ba 2015 konsidera timoroan tomak Fornesimentu enerjia elétrika iha paíz tomak reflete iha melloria substansial iha timoroan tomak sira-nia moris iha paíz ne’e, aleinde kontribui ho forma inekívoka ba dezenvolvimentu ekonómiku. Indispensável atu kontinua finansia projetu eletrifikasaun,
liuhusi akizisaun kombustívels no manutensaun jeradores elétrikus. Tanba ne’e mak sei investe 115,6 milloens dólares ba ida ne’e. Ita sei kontinua investe iha nutrisaun ba ita-nia labarik ho jovens sira, liuhusi programa merenda eskolar, hodi hadi’a saúde labarik sira-nian no mos sira-nia
rezultadus eskolares.Ho serka-de 17,8 milloens dólares, iha Ministériu Edukasaun, ita sei finansia programa merendas eskolares iha eskolas públikas no mos fó bolsas estudu. Iha edukasaun ita sei kontinua apoia universidades, instituisoens salezianas ensinu nian no mos programa merendas eskolares iha eskolas privadas, ho 6,2 milloens. Enkuantu UNTL sei iha 4 milloens, ba transferênsias públikas, ba bolsas estudu iha instituisoens internasionais,hodi nune’e garante asesu ba universidade ho renome mundial ba estudantes timoroan. Investimentu importante ida mak disponibilizsaaun medikamentus ho alimentus ba ita-nia pasientes sira hodi fó serkade 15,3 milloens dólares ba Ministériu Saúde hadi’a kualidade servisus saúde ne’ebé presta. Sei kona-ba ida ne’e. ho 1,2 milloens dólares, sei bele hetan ekipamentus médikus, inklui laboratórius no ekipamentus raiu-X ba servisus saúde. Nune’e mos ho 8,3 milloens, iha transferênsias públikas, Ministériu Saúde sei kontinua posibilita tratamentu iha estranjeiru ba situasoens emerjênsia ne’ebé la bele rezolve iha paíz no investe ba klínika kardiovaskular foun ida no iha atividade apoiu ba saúde públika ho ba kontinuasaun programa SISKA. Programa fundamental ne’ebé hala’o hela no afekta maior parte timoroan sira mak programa Ita Nia Rai no rejistu kadastral Ministériu Justisa nian. Ho serkade14,5 milloens ita sei servisu ho direitus propriedade ba rai Timor-Leste, hanesan buat ne’ebé sei kontribui mos ba seguransa no kresimentu ekonómiku komunidades nian. Sei iha setor justisa, no ba prestasaun ne’ebé di’ak liu husi servisus jurídikus
ba benefísiu sidadauns timoroan tomak, sei investe 20 milloens. Investimentu ho 1 millaun dólares ba Ministériu Justisa prosesa pasaportes biométrikus sei fasilita mos dezlokasoens sidadauns timoroan iha estranejriu. Ita sei kontinua mos ho programa importasaun foos no fa’an produtus lokais
ho 8,5 milloens ne’ebé aloka iha MCIA, ho objetivu apoia merkadu nasional foos,kontribui ba programas merendas eskolares no prevê asesu báziku ba alimentus ba populasaun tomak,no mos iha situasaun emerjênsia. Akizisaun no distribuisaun fini ba Ministériu Agrikultura no Peskas hodi kontinua apoia dezenvolvimentu agrikultura no hadi’a seguransa nasional,sei kontinua hanesan mos prioridade Governu nian, ho alokasaun 3,7 milloens dólares. Ministériu ida ne’e sei kontinua apoia grupus agrikultores ho 1,4 milloens, nu’udar promosaun produsaun lokal. Promosaun demokrasia iha paíz tomak, dezenvolvimentu rural no fortalesimentu komunidades lokais hanesan fatores fundamentais atu kombate dezigualdades sosiais iha Timor-Leste. Orsamentu ida ne’e sei atribui 20 milloens dólares, ba transferênsias públikas, liuhusi Gabinete Primeiru-Ministru, ba apoiu ba emerjênsia no reabilitasaun eskolas ho klínikas saúde nian. Iha mos óptika fundamental kona-ba dezenvolvimentu rural, sei aloka osan 17,8 milloens ba Ministériu Administrasaun Estatal atu kontinua apoia PNDS, 1,6 milloens, ba beins no servisus, atu CNE implementa programa eleisoens Xefes Suku no 1,5 milloens ba eleisaun líderes komunitárius. MCIA sei kontinua apoia kooperativas, grupus komersiais, industriais no grupus protesaun ambiental ho finansiamentu ida serkade 4,8 milloens. Ami inklui mos SEAPRI, 1,5 milloens ba ita-nia importante sentru bambu no atu apoia setor privadu iha áreas agrikultura no turizmu, nu’udar estratéjia ba diversifikasaun akonómika no dezenvolvimentu industrial. Sei investe mos osan 10,5 milloens ba programa empregu rural, liu-liu ba jovens, no osan 6,5 milloens ba apoiu artes no desportu liuhusi Sekretaria Estadu Juventude no Desportu. Ho 1,7 milloens, iha kapital menor, sei hetan kamioens bombeirus nian no veíkulus espesiais seluk ba instituisoens governamentais barabarak, hodi aumenta seguransa ba populasoens. Ho ami-nia empeñu atu koñese di’ak liután ita-nia populasaun hodi serve di’ak liután, ita sei finansia Sensu 2015. Estudu ne’e sei fó importantes informasoens konaba ema nia níveis moris iha Timor-Leste, ho investimentu 7,5 milloens ba Sensu ne’e no hodi selu kuotas. Tanba hatene importânsia servisu transporte Berlim Nakroma, ne’ebé ezije investimentu ba kombustível no manutensaun, ita sei kontinua finansia prestasaun servisu ne’e nian ho serkade 1,3 milloens dólares. Nune’e mos konsidera nesesidade fundamental ida ne’e, Estadu timornian sei aloka 12 milloens dólares ba Ministériu Transportes no Komunikasoens atu sosa ferry foun ida hodi presta servisu ba populasaun. No tanba ita-nia rekursus naturais presiozus pertense ba timoroan tomak, ha’u labele haluha dehan katak ita sei kontinua aposta maka’as iha setor ida ne’e, hodi hetan benefísius máximus husi rikeza soberana ne’e. Tanba ne’e Ita sei kontinua finansia, liuhusi Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais, ANP, Timor GAP ho IPG, ho 11, 5 milloens, iha transferênsias públikas. Orsamentu ba 2015 investe iha infra-estruturas ho kualidade Orsamentu ba 2015 prevê investimentu ida ho 364 milloens dólares hodi hadi’a infra-estruturas iha Timor-Leste. Dezenvolvimentu infra-estruturas sei kontinua sai hanesan prioridade ba Governu, tanba kontribui diretamente ba kresimentu ekonómiku no hadi’a prestasaun servisus. Presiza infra-estruturas ne’ebé di’ak liu hodi sustenta kresimentu ekonómiku, tanba emprezas sira presiza asesu ne’ebé fiável ba bee no eletrisidade hodi aumenta sira-nia produsaun. Emprezas sira presiza mos asesu ba infra-estruturas transportes atu lori sira-nia beins ba konsumidores. Infra-estruturas suporta mos prestasaun servisus públikus. Hanesan ezemplu, iha estradas ho kualidade di’ak bele hadi’a asesu labaraik sira-nian ba eskolas no asesu ema moras sira ba ospitais. Infra-estruturas mos krusiais ba dezenvolvimentu setores ekonómikus komplementares hanesan turizmu no agrikultura. Se la iha estradas ho kualidade, sei la iha posibilidade atu lori produtus ba merkadus nein potensialidade atu atrai ba turizmu. Estradas iha Timor-Leste iha sei aat nafatin, ne’e mak dezenkoraja investimentu.Tanba ne’e mak Governu iha tinan haat laran sei kontinua implementa programa hodi hadi’a maka’as rede rodoviária,ho investimentu serka-de 59,8 milloens iha 2015.
Ita mos sei investe, iha Fundu Infra-estruturas, 9,8 milloens ba konstrusaun pontes, 19 milloens ba aeroportus no 8,9 milloens ba dezenvolvimentu portus. Relasiona ho programa dezenvolvimentu Oecusse, Governu fiar katak programa ne’e sei enkoraja dezlokasoens indústrias ba Oecusse no tulun dezenvolvimentu ekonómiku no sosial rejiaun ne’e nian. Iha Fundu Infra-estruturas prevê ona investimentu ho 62,5 milloens ba programa dezenvolvimentu ne’e. Kona-ba eletrisidade, presiza tan servisu barak iha futuru hodi kontinua hadi’a distribuisaun no transmisaun eletrisidade no hadi’a efikasia iha nível fornesimentu.Aloka ona ba Fundu Infra-estruturas, 58,1 milloens dólares ba ida ne’e, liu-liu ba traballus ne’ebé planeia ona kona-ba sistema kontrolu sentral, iluminasaun dalan no pontaun ida iha Hera.Relasiona ho Tasi Mane, Governu empeñadu atu kontinua dezenvolve indústria petrolífera ho indústrias ne’ebé relasiona ho Kosta Sul, hodi propoen investimentu ida ho 37,6 ba projetu ne’e. Iha infra-estruturas edukasaun no saúde, prevê ona 8 milloens no 4 milloensba ida-ida.Governu aloka mos 34,4 milloens no FCTL hodi apoia Programa Dezenvolvimentu Integradu Distrital, kontinua ho implementasaun projetus iha nível lokal hanesan konstrusaun obras infra-estruturas ki’ik, ne’ebé aleinde estimula dezenvolvimentu setor privadu, hadi’a maka’as komunidades sira-nia moris.
Investimentu 3 milloens iha kapital menor, Ministériu Obras Públikas nian sei hodi fornese mos ekipamentus bee nian ho instalsoens eletrisidade iha territóriu tomak. Nune’e mos Ministériu ida ne’e, ho 1,5 milloens sei apoia instalasaun painéis solares iha komunidades ne’ebé la hetan eletrisidade,hodi promove uzu enerjias renováveis, enkuantu kontinua asegura expansaun rede elétrika ba komunidades tomak, mezmu ne’ebé remotas ka dook liu. Ein-jeral despezas ba infra-estruturas ne’e tenke kontribui ba kresimentu ekonómiku ba longu prazu no hadi’a prestasaun servisus importantes hanesan saúde no edukasaun. Orsamentu ba 2015 proteje timoroan sira ne’ebé presiza no merese liu Governu hakarak katak sidadauns hotu-hotu bele hetan benefísius ne’ebé hanesan husi kresimentu ekonómiku, tanba ne’e mak dezenvolve ona programas barabarak ho hanoin atu proteje elementus sira ne’ebé iha sosiedade laran presiza no merese liu.Programas hirak ne’e garante katak benefísius husi dezenvolvimentu ekonómiku tenke fahe ba hotu-hotu no labele benefisia los de’it ema lubun oan ida. Tanba ne’e mak prevê ona atu habelar maka’as programas transferênsias públikas. No, iha kazu ida ne’e, orsamentu Ministériu Solidariedade Sosial nian aumenta husi 147,1 milloens dólares iha 2014 ba 197,2 milloens iha 2015. Orsamentu ne’e inklui 130,4 milloens dólares ba pagamentu pensões ba kombatentes libertasaun nasional. Kombatenetes sira ne’e serve sira-nia paíz durante luta ba independênsia ne’e mak importante katak sira mos bele hetan no goza husi prosperidade boot paíz ne’e nian.
Prevê mos ona, 1,8 milloens dólares, ba beins no servisus, ba Ministériu Solidariedade Sosial hodi investe iha entretenimentu no hanesan kontribuisoens ba Kombatentes Libertasaun Nasional, hodi fó onra ba sakrifísius ne’ebé sei halo ba independênsia Timor-Leste. Konsidera papel fundamental Sosiedade Sivíl ho Organizasoens naun Governamentais nian, mak sei atribui ba sira 14 milloens atu organizasoens hirak ne’e, ne’ebé besik ba komunidades, bele tulun timoroan sira ne’ebé presiza. Governu estabelese mos dotasaun ida ho 34,9 milloens dólares ba pagamentu
pensoens ba idozus no inválidus. Ne’e programa importante ida ne’ebé hodi apoia ema sira ne’ebé ferik no katuas los ona no labele servisu no hodi hamenus maka’as moris-kiak. Nune’e mos programa Bolsa de Mãe sei kontinua sai hanesan prioridade ida hotu hodi apoia grupus ne’ebé vulneráveis liu iha ita-nia sosiedade Governu ho osan 2,7 milloens sei apoia oan-kiak sira, ne’ebé la iha fatin atu
hela no defisientes sira no ho 1,2 milloens apoia programas Kruz Vermella nian no VIH/SIDA, hodi proteje sira ne’ebé vulneráveis liu no presiza asistênsia médika no merese kuidadu espesial husi parte Estadu.

Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Vise-Prezidentes Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Señoras no Señores Deputadus,
Buat ne’ebé ita lalika diskuti maka perkursu ka dalan ne’ebé ita liu ona to’o ohinloron hatudu klaru katak ita asegura tebes duni objetivu sentral dezenvolvimentu nasional. Paíz ida ne’ebé ema bele moris iha dame no seguransa laran, maski foin hetan independênsia iha tinan sanulu-resin rua laran, ohin-loron fó ba ita hotu kondisoens ne’ebé ita bele aproveita daudaun ona atu bele sai paíz dezenvolvidu. Transformasaun ne’e, aprezenta dezafius ne’ebé sei la konsege rezolve tomak iha períodu jersaun mesak ida nian. Nu entantu ita bele kria kondisoens nesesárias, atu dalan ba oin tenke loos nafatin. Populasaun ida ne’ebé matenek, saúde di’ak no profisionalmente ativa,
administrasaun públika ida ne’ebé profisional no efisiente, setor privadu ida ne’ebé forte no iha kbiit, ho paíz ida ne’ebé iha infra-estruturas bázikas ne’e mak hanesan komponentes ne’ebé presiza atu ita-nia dalan ba dezenvolvimentu sustentável bele lori tempu ne’ebé badak. Investe iha ekonomia naun-petrolífera paíz nian hanesan reseita prinsipal ba susesu. No ida ne’e, señoras no señores, sa’e dauduan ona. Sa’e daudaun tanba diversifikasaun ekonómika iha ita-nia paíz mos komesa sai realidade no sustentabilidade kresimentu ida ne’e nian mos bele asegura. Ami-nia kompromisu, imi-nia kompromisu, ne’e ba Povu Timor-Leste! Hamutuk, iha debate ne’ebé ita atu hahú halo, ita bele konstrutivamente supera dezafius no defende buat ne’ebé ita jura atu halo molok atu hahú ezerse ita-nia funsoens – defende interese nasional, proteje povu timor tomak, fó onra ba sakrifísius husi sira ne’ebé mehi ho Timor-Leste ne’ebé livre, soberanu no dezenvolvidu.


Obrigadu barak.
Kay Rala Xanana Gusmão
Díli, 1 Dezembru 2014

No comments:

Post a Comment

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...