"Vizaun Nakfilak ba Realidade" SEPFOPE Suporta Kompanha Start Product iha Area Resiklazem


Oras - ne’e iha Timor Leste mosu Kompanha ho Naran Start Product Unipessoal Lda. Ne’ebe hahú hala’o atividade resiklazem ba garrafas Aqua plástiku mámuk ne’ebe kuaze namkari iha fatin barak iha Sidade Dili. Atividade resiklazem ne’e hetan suporta husi Sekretaria Estadu ba Polítika Formasaun Professional no Empregu (SEPFOPE) liu husi Departamentu Auto-Empregu. Garrafas mámuk husi bé Aqua ne’ebe ema barak konsidera la iha ona valor, maibe ba Sentru resiklajem Start Product ne’ebe situada iha Manleuana valoriza sasán ne’ebe konsideradu lixu hodi halo produsaun ba kadeira, basía bé, bikan, buli, meja gayung no sst. Atu hatene liu tan prosesu atividades resiklajem iha sentru ne’e, Media Sepfope konsege hetan informasaun husi Diretor Kompanha Start Product, José Deolindo Ximenes hafoin dada lia lubuk ida iha Eskritoriu provizoriu Sepfope, Obrigado Barak, Segunda (03/01/2014).
Tuir Diretor ne’e nia observasaun, atualmente Aqua bé iha Dili laran hamutuk 2670 kg ou 2 tonelada 670 kg; husi númeru ida ne’e hetan garrafas Aqua mámuk hamutuk 1 tonelada 670 kg ne’ebe konsume iha loron ida nia laran deit. José Deolindo akresenta mos katak, husi tinan 2001 to’o 2009 kalkulasaun orsamentu grosseiramente ne’ebe bele hetan husi lixu Tibar mak hamutuk 12.000.000USD, kalkulsaun montante osan ne’e ba deit típu plástiku ida seidauk inklui tipu variasaun plástiku ne’ebe hamutuk 155 (Atus Ida Lima Nulu Resin-Lima).
Númeru trabalhadores ne’ebe servisu iha sentru resiklajem Manleuana hahú husi inagurasaun sentru iha Dezembru 2013 hamutuk 70 (Hitu Nulu), no to’o ohin loron númeru ne’e aumenta ona to’o 88 (Ualu Nulu Resin-Ualu). Husi trabalhadores sira ne’e fahe ba fatin rua: sira ne’ebe servisu iha area separasaun ba garrafas Aqua plástiku hamutuk 24 pessoas; 6 pessoas enkaregadu iha area operasaun ba mákina resiklajem. Além de ne’e, iha mos estudante universitária na’in rua ne’ebe provisoriamente hala’o prátika ba semana ida tomak iha sentru ne’e no hetan mos konhesementu teorítiku husi director kompanha loron ida kada semana.
Husi 88 (Ualu Nulu Resin-Ualu) trabalhadores ne’ebe servisu iha parte separasaun ba Aqua plástika, iha mane hamutuk 16 (Sanu Resin-Nen) no feto 72 (Hitu Nulu Resin-Rua). Trabalhador sira ne’e sei hetan targetu servisu ba fulan 6 (Ne’en), no wainhira treinadu ona sei passa ba parte tanki jeral ne’ebe sei enkaregadu ba servisu mistura kímika.
Durante prosesu resiklajem sei produz matérias-primas polyester ne’ebe sei fa’an ba nasaun rua hanesan Cina no Indonezia. Razaun fa’an matérias sira ne’e tuir José Deolindo, atu bele hetan fundu ne’ebe sei uza hodi hola tán mâkina resiklazem ne’ebe nesesaria, sekarik iha futuru Governu ajuda tán mâkina, ita sei utiliza matérias-primas hodi produz sasán ne’ebe ita hakarak, no ita mos sei limita fa’an ba rai liur.
Diretor kompanha lokal ne’e akresenta tan katak, sekarik iha fulan Junhu mak sentru hetan tán mâkina resiklazem ba plástiku ho tipu PP (hanesan kadeira masa ne’ebe át, Aqua matan…etc), sentru sei halo produsaun ba kadeira, basia, bikan, buli bé, meja, gayung no sst. Liu husi produsaun ne’e, ita mos bele hamenus ona importasaun sasán hirak ne’e husi liur no produsaun sei ho kualiade ne’ebe diak no ita bele tau ona marka ‘Made in Timor Leste’.

Servisu Trabalhadores iha Atividade Resiklazem
Oras servisu ba trabalhadores hahú husi 008.00 to’o 17.00; no durante hala’o servisu, trabalhadores sira equipadu ho ekipamentu servisu hanesan: maskra taka ínus, luvas, sapatu, fardas, tudik no sabaun antibacteria.
Ba trabalhadores sira ne’ebe halo servisu iha parte separasaun ba plástiku presisa uza maskra taka ínus ne’ebe diferente ho maskra bain-bain ho razaun maskra ne’e bele asegura diak liu ba buat ráhun kímika ne’ebe fo impaktu negativa ba saúde. Luvaz ne’ebe mak utiliza ho nia funsaun atu evita husi tudik nia króat no evita kontaminasaun kímika wainhira hetan kanek. Tempu uza luvas ba semana ida depois mak bele fase. Targetu uza luvas ba durasaun fulan ne’en deit, hafoin bele troka ho luvas foun. Farda ne’ebe uza em forma de kalsa no fáru, farad ne’e tama ba kategoria anti noda no bele uza to’o semana ida depois mak bele fáse. Durasaun ba utilizasaun farda ba tinan ida. Sapatu ne’ebe uza ho kualidade anti bé, anti olio, anti choque electrico no anti mánas.
Trabalhadores ne’ebe enkaregadu ba servisu iha tanki jeral mos utilza ekipamentu hanesan hirak ne’ebe servisu iha area separasaun, iha deit deferente oituan ba ekipamentu maskra no fardas. Maskra ne’ebe mak uza tenke maskra espesial ho funsaun evita kontaminasaun súar kímika ne’ebe bele resulta ba moras hanesan kânkru, tan ne’e presisa foti distância metru ida husi súar ne’ebe sai. Prohibidu mos ba trabalhadores sira ne’e atu fuma no labele atende kualker banhaka ne’ebe mai. Fardas ne’ebe trabalhadores tanki jeral uza tenke anti bé tamba iha prosesu servisu, sira presisa tama ba tanki laran atu tuir detalhadamente prosesu servisu mâkina ba resiklazem. Trabalhadores sira mos uza mina nú hodi kose ba ain ho objektivu evita kontaminasaun aimoruk kímika.

Esperiensia husi Diretor Kompanha Start Product Unipessoal, Lda.
Diretor Kompanha Start Product Unipessoal Lda, José Deolindo Ximenes iha esperiensia lubuk ida iha area produsaun husi atividade resiklazem. Iha sasán oin-oin ne’ebe diretor konsege produz ona iha tempu passadu mak hanesan produsaun sigaru iha 2012; produsaun ba sapatu ho kualidade oin-oin liu-liu sapatu militar no mós sapatu sivil ho tipu diferente. Além produsaun sira ne’e, José Deolindo mos iha kapasidade atu produz Mi Goreng no Indo milk husi trigu; halo mos produsaun ba tapete/karpet ho kôres oin-oin; produz biogas husi foer natureza hanesan dút, ai-dodók no sst. Produsaun seluk tán mak hanesan utilize suratahan HVS restu hodi produz lapis; produsan ba makanan ringan hanesan pudding, aifarina, forai modelu kacang garuda.
José mos iha konhesementu no kapasidade atu produz material konstrusaun husi prosesu resiklazem hanesan, produz paralón, saklar lampu, paralón distribusaun bé, paralón ba instalasaun eletresidade, envólucro ba fios eletresidade no sst.
Iha tinan 1997 to’o 1998, durante tinan rua nia laran, José hahú servisu iha Kompanha Sibaduyung, Bandung-Indonesia. Iha fatin ne’e José komesa halo produsaun ba iha area military product hodi halo produsaun ba sapatu militar (double cap no molding).
Hahú Janeiru to’o Junhu 1999, José hala’o atividade iha Kompanha Seran Banteng – Indonesia, hodi halo produsaun ba sapatu ho marka oin-oin. No hahú Julhu ho tinan ne’ebe hanesan, José fila híkas mai Timor Leste relasiona ho situasaun pólitika indeterminadu iha fatin ne’eba.
José fila ba Indonesia iha 2001 no kontinua hasa’e nia kapasidade iha area produsaun ba sapatu, fardas no seluk-seluk tan iha kompanha ida iha Bogor. Depois de tinan balun, iha 2007 to’o 2008 atual diretor kompanha resiklazem ne’e hahú pasu foun iha Inglatera, hodi servisu iha kompanha ida iha nasaun refere. Iha ne’eba nia aprende halo produsaun ba cerâmica/keramik husi vidrus. Durante iha Europa, José konsege hala’o viajem ba país vizinhu hodi enrikeja liu tan konhesementu ne’ebe iha.
Iha 2009 to’o 2011, José hahú kna’ar iha Bogor – Indonesia hodi loke nia fábrika rasik ho naran ‘buffalo’, iha fábrika ne’e, nia halo produsaun ba sinelus, pasta, kadeira xofa no fardas ba militares. Iha momentu ne’eba nia koalia ho Embaixada TL atu bele fasilita nia ba fali Inglaterra maibe to’o ikus la konsege no ikus mai iha 2012 hafoin rona informsaun, Amo Bispo Diocese Baucau, Don Basilio do Nascimento bolu kedas José atu fila mai Timor Leste hodi bele hahú obras foun iha ne’e. haree ba númeru desempregu ne’ebe hahú sa’e, Amo Bispo ho Sr. José hahú hamosu ideas oin-oin oinsa atu bele loke empregu iha area Baucau. Parte husi inisiativa ne’ebe atu foti mak hanesan halo Baucau Bé bot ba produsan Aqua hému ho kalkulasaun orsamentu ne’ebe ki’ik mais ou menus presisa 430.000USD; parte seluk, atu halo mos produsan ba Indo Milk tuir formula ne’ebe hetan husi Portugal.
Ikus mai, inisiativa rua ne’e seidauk bele realiza, tan ne’e Don Basilio hamosu fali inisiativa atu halo resiklazem ba garrafas Aqua plástiku ne’ebe komesa namkari hanesan lixu. Realizasaun ba kolekta Aqua mámuk komesa halo iha 2012. Liu husi konversasaun Don Basilio no Sekretariu Estadu ba Polítika Formasaun Professional no Empregu, Ilidio da Costa Ximenes nakfilak vizaun ne’e sai realidade, ohin loron existe ona sentru resiklazem ba plástiku iha Manleuana ne’ebe opera husi Kompanha Lokal Start Product Unipessoal; Lda. ne’ebe hetan suporta husi SEPFOPE.

Dezafiu Relasiona ho Espalhamentu Lixu Plástiku
 Lixu plástiku ne’ebe namkari iha sidade laran, tuir José Deolindo nia vizaun bele sai mos hanesan kampu de servisu liu-liu ba ema hirak ne’ebe limitadu iha edukasaun no la konsege halo kompetisaun ho ema graduadu ou hirak ne’ebe iha konhesementu edukativu kle’an ba area espesífika. Além de loke kampu de servisu, diretor ne’e hatutan, sei fornese mos treinamentu atu hasa’e skill no kapasidade hodi bele transforma lixu ba sasán ne’ebe iha valor.
Atualmente maioria populasaun seidauk mentalizadu diak atu konsidera lixu nudar sasán foer ne’ebe bele transforma ba ekipamentu ne’ebe iha valor. Ema barak mak sei sente moe atu hala’o servisu koleksaun ba garrafas Aqua plástiku ne’ebe mámuk.
Relasiona ho koleksaun Aqua plástiku mámuk, kompanha husu ba komunidade atu halibur hamutuk no bele fa’an fali ba parte kompanha ho pressu ne’ebe determinadu hanesan tuir mai: kategoria plástiku pet (hanesan Aqua mámuk) sei hetan pressu 20 Céntimus ba kilo ida; plástiku ho modelu Pp (hanesan kadeira masa aát, Aqua matan..) sei faán 15 Céntimus ba kilo ida no masa plástiku tipu Pc (hanesan Aqua Galung bot) sei hetan 25 Céntimus ba kilo ida.
Diretor ne’e mos hato’o sujestaun atu kada ministériu iha nia lixu fatin própriu no labele mistura ho lixu públiku ne’ebe monta iha lojas, merkadu no fatin públiku sira seluk ho razaun bele halo kontrolu regular ne’ebe efisiente no fásil.
Lixu ba popók labarik nian mos presisa iha fatin própriu ne’ebe metin no labele kahór ho lixu públiku atu bele evita alakansamentu husi animal hanesan ásu, fáhi ne’ebe bele lekar pópok iha fatin públiku. Pópok  no kotak nasi bungkus tuir diretor ne’e bele tama mos ba prosesu resiklazem hodi produz bolaun.
Iha parte seluk, lixu hospital mos presisa fatin ne’ebe espesial no labele káhor hamutuk lixu públiku e presisa mos transporte própriu atu tula lixu hospital no tenke tuir canalizasaun própria ba eleminasaun resíduos.
Haree ba nesesidade ekipamentu ne’ebe limitadu hanesan mákina resiklazem, parte kompanha sujere nafatin suporta husi parte Governu, liu-liu husi SEPFOPE atu vizaun ne’ebe nafilak ona ba realidade kontinua nafatin nia regularidade ba asuntu resiklazem lixu garrafas Aqua plástiku iha Timor Leste.

Hakerek Nain: Clelio Alves/sepfope.gov.tl

No comments:

Post a Comment

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...