ALOKUSAUN SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO NIAN IHA OKAZIAUN ABERTURA KONFERÊNSIA INTERNASIONAL KONA-BA AJENDA DEZENVOLVIMENTU PÓS-2015







Sua Exelênsia Sr. Anote Tong, Prezidente Repúblika Kiribati
Sua Exelênsia Sr. Darcy Lilo, Primeiru-Ministru Ilas Salomão
Sua Exelênsia Ministra Emília Pires, Membru Painel Altu Nível
Dr. Kuntoro Mangkusubroto, Enviadu Espesial S. Exa. Prezidente Repúblika Indonézia nian
Dr. Oluremi Gabriel Sogunro, Assessor S. Exa. Prezidente Repúblika Libéria nian
Dr. David Hallam, hanesan reprezentasaun Gabinete Primeiru-Ministru Reinu Unidu Gran-Bretaña ho Irlanda Norte nian
Ilustres Ministrus ‘g7+’ ho Nasoens Pasífiku no PALOP nian
Sua Exelênsia Dr. Noeleen Heyzer, Subsekretáriu-Jeral Nasoens Unidas ho Sekretáriu
Ezekutivu ESCAP nian
Distintus Deputadus no Membru Governu
Embaixadores
Reprezentantes husi Igreja, Sosiedade Siviil no Setor Privadu
Ilustres konvidadus

Señoras e Señores
Onra boot ida mai ha’u bele simu ita-boot sira hotu, lori Governu ho Povu Timor-Leste, nian naran, iha Konferênsia Internasional ida ne’e. Ha’u hakarak hato’o boas-vindas espesiais ba ami-nia 227 konvidadus internasionais ne’ebé mai husi mundu tomak atu partisipa iha konferênsia ne’e. Priviléjiu ida bele iha ami-nia leet, iha Timor-Leste, grupu ida ne’ebé distintu tebetebes husi líderes internasionais, peritus iha dezenvolvimentu, akadémikus ho reprezentantes husi sosiedade siviil ho setor privadu. Ha’u fiar katak ita partilla objetivus komuns, hanesan erradika ka halakon pobreza no
kontribui ba iha mundu. Ko’alia kona-ba paz, ha’u foin fila horisehik husi Koreia du-Sul, ne’ebé ha’u partisipa iha Simeira Mundial ida ho tema “Paz, Seguransa no Dezenvolvimentu Umano”. Ha’u iha entaun, iha Seul, oportunidade atu informa plenáriu katak ita sei sei hasoru-malu iha ne’e ohin atu diskuti kona-ba Ajenda Dezenvolvimentu Pós-2015.

Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu nian, ne’ebé lansa iha tinan 2000, ajuda ita la’o tuir dalan ba dezenvolvimentu, maibé paízes balu – paízes barak ne’ebé kiak liu iha mundu – sei hela iha kotuk.
Tanba razaun ida ne’e maka ita presiza ko’alia entre ita iha loron rua ne’e laran. Ita tenke prepara an atu rona ko’alia kona-ba buat ne’ebé di’ak no ne’ebé aat, no mos kona-ba buat ne’ebé funsiona ona no ne’ebé provoka estagnasaun ka frakasu iha ita ida-ida nia país no iha família boot paízes menus dezenvolvidus (LDC). Iha altura ida ne’ebé besik dadaun ona ba 2015, seidauk iha paízes menus
dezenvolvidus ida mak konkretiza netik Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu ida. Ita mai hotu iha ne’e atu aprende ho malu no atu tulun malu, hodi nune’e ita bele muda dalan iha ita ida-ida nia país no kona-ba relasionamentu ho komunidade. Ema liu 1,5 mil milloens mak moris iha nasoens frájeis no afetadus ho konflitus. Ne’e reprezenta kuaze 20 pursentu husi umanidade tomak. Buat ne’ebé ami aprende iha Timor-Leste, ho ami-nia experiênsia rasik, katak ita sei la alkansa dezenvolvimentu se la iha seguransa no la iha paz. Ami tenke pára ho funu-malu hodi aprende tau hamutuk ami-nia diferensas liuhusi dalan dame, molok ami haree didi’ak ba Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu nian.
Tanba razaun ida ne’e mak ami fiar metin katak resposta ba frajilidade global hanesan dezafiu dezenvolvimentu nian ne’ebé urjente liuhotu iha ita-nia tempu ne’e. Ita hotu-hotu presiza hamutuk hodi muda mentalidades kona-ba polítikas dezenvolvimentu nian. Ita presiza hatene didi’ak razoens tansá mak sei iha ema moris-kiak barak hanesan ne’e iha mundu, maski ho esforus no ajuda husi paízes doadores ho organizasoens internasionais. Ita tenke explora mos tanbasá maka – iha mundu modernu no globalizadu ne’e – teorias ekonómikas dominantes tenke impoen ka obriga ba partes ne’ebé kiak no kbiitlaek liu, ou sira tenke absorve, ka simu tomak, maski teorias hirak ne’e halo sira térus boot no serve los de’it partes sira ne’ebé forte no kbiit boot sira-nia intereses.  Maibé, ba dahuluk, ita iha obrigasaun atu haree ba ita-nia an rasik, ba errus hirak ne’ebé ita halo no buat hirak ne’ebé halo ita hakat fali ba kotuk iha ita-nia prosesus rasik. Só hanesan ne’e maka ita bele orienta ita-nia planus ba aban-bainrua liuhusi roteiru ka dalan ne’ebé realista ba ita-nia asoens prátikas.

Señoras no señores
Ho ODM ne’ebé besik atu to’o ona fin, komunidade mundial oras ne’e iha oportunidade atu estabelese prioridades foun ho mos vizaun foun ba tinan sira depoisde 2015. Ita hala’o knaar boot ne’e iha altura ne’ebé ho inserteza global. Ba aleinde konflitus ho frajilidade, mundu rejista ona dezigualdade ne’ebé boot liután. Ita haree rikeza global konsentra iha partes balun nia liman, enkuantu barak mak sei kontinua moris iha situasoens pobreza extrema ka kiak-rabat rai. Istória sei repete nafatin, ho pobreza – no konflitu – nasoens barak nian, ne’ebé benefisia fali nasoens poderozas sira. Nune’e partes ne’ebé kiak sei kontinua térus no dezempregu iha mundu tomak kontinua aumenta. Ho falta empregu mak sei mosu kriminalidade ho konflitus. Ita labele kontinua finji katak la iha relasaun entre dezigualdade ho konflitu. Tanba razaun ne’e maka Timor-Leste empeñadu iha grupu nasoens frájeis no afetadas ho konflitus ne’ebé hanaran ‘g7+’. Grupu 18 nasoens ne’e servisu ho forma solidária no ko’alia lian ida de’it ho objetivu atu hametin paz no hakbiit liután ita-nia Estadus. Maibé buat ne’ebé ita presiza agora maka maisde 18 paízes tenke servisu hamutuk; ita presiza komunidade internasional tomak konsentra hodi konkretiza metas ne’ebé ita hotu simu ona. Horisehik, ita-nai maun-alin sira husi illas Pasífiku hasoru-malu atu bele rona mos sira nia  lian no, ohin, ita sei rona sira-nia mensajen. Sira ne’e hamutuk 13 no tau tan Nasoens 5 husi PALOP sira, ho parseirus dezenvolvimentu sira, ita iha total 48 Nasoens, ¼ husi Estadus Membrus Nasoens Unidas nian.

Señoras no señores,
Agora ita la’os de’it hateke ba futuru maibé oinsá buka hadi’a futuru. To’o ona oras atu ita diskuti kona-ba buat ne’ebé funsiona ona iha tempu uluk no buat ne’ebé ita tenke halo atu proteje ita-nia futuru komun. Hanesan Ita-Boot sira hotu hatene, Sekretáriu-Jeral ONU nian estabelese ona Painel Altu Nível ida. Loron rua liubá ha’u partisipa iha serimónia tomada pose Prezidente Koreia Sul nian, Sra. Park Geun-hye, no ha’u bele haree orgullu boot iha povu sul-koreanu sira-nia matan. Ami mos sente orgullu boot tanba iha timoroan feto ida iha Painel Altu Nível ONU nian. Ami tau fiar ba nia tanba ami hatene buat ne’ebé nia halo atu reforma ami-nia sistema, buat ne’ebé nia fó ona ba ‘g7+’ atu altera prátikas ne’ebé la di’ak iha ajuda ba dezenvolvimentu, no oinsá nia mos forte tebetebes iha prosesu konsolidasaun estatal.
Señoras no señores,
Rezultdus husi ita-nia debates iha Konferênsia ne’e sei hodi halo Relatóriu Painel Altu Nível ONU nian ba Sekretáriu-Jeral. Tanba ne’e, ha’u apela ba Ita-Boot sira hotu atu partisipa, atu partilla ita-boot sira-nia perspetivas no atu servisu hamutuk. Tanba razaun ida ne’e maka ajenda Konferênsia ne’e sei interativa tebetebes no inklui sesoens ho grupus ki’ik, atu permite partisipasaun hotu-hotu nian hodi nune’e bele rona hotu-hotu nia lian. Ita presiza hanoin katak dala barak ideias ne’ebé boot mai husi fatin ne’ebé ita la espera. Bele mai husi ema ne’ebé joven liu ou husi nasaun ne’ebé ki’ik liu. Maski ita sira ne’e mai husi fatin ne’ebé ita-nia lian ladún rona iha palku global, mundu mos presiza rona lian hirak ne’e atu nune’e ajenda ba dezenvolvimentu pós-2015 bele iha duni signifikadu. Tanba ne’e maka tema Konferênsia ne’e nian mak ‘Dezenvolvimentu ba Hotu-Hotu’. Nune’e, maski ita tenke sai prátikus iha ita-nia kontribuisoens ne’e la signifika katak ita labele sai ambisiozus. Ita labele haluha katak harii dame ho harii Estadu buat ne’ebé esensiais tebes atu lori estabelese aliserses ne’ebé metin hodi erradika pobreza no konkretiza ita nia objetivus ba dezenvolvimentu.

Exelênsias
Señoras no señores,
Obrigadu tanba Ita-Boot sira partisipa iha Konferênsia ne’e. Ha’u hakarak hato’o agradesimentu espesial ida ba ita-nia parseirus ne’ebé ho laran luan posibilita organizasaun eventu ne’e nian, hanesan Institutu Polítikas  Públikas Pasífiku nian, Komisaun Ekonómika no Sosial Nasoens Unidas nian ba Ázia no Pasífiku, no AusAID ho g7+. Iha ne’e ita mesak maluk, mesak maun-alin. Ha’u iha esperansa katak ideias ne’ebé ita sei diskuti hamutuk no buat ne’ebé ita ko’alia sei serve hodi loke ita-nia neon ho laran atu bele hamutuk liután. Ho ODM ne’ebé besik atu to’o ona fin, komunidade mundial oras ne’e iha oportunidade atu estabelese prioridades foun ho mos vizaun foun ba tinan sira depoisde 2015. Ita hala’o knaar boot ne’e iha altura ne’ebé ho inserteza global. Ba aleinde konflitus ho frajilidade, mundu rejista ona dezigualdade ne’ebé boot liután. Ita haree rikeza global konsentra iha partes balun nia liman, enkuantu barak mak sei kontinua moris iha situasoens pobreza extrema ka kiak-rabat rai. Istória sei repete nafatin, ho pobreza – no konflitu – nasoens barak nian, ne’ebé
benefisia fali nasoens poderozas sira. Nune’e partes ne’ebé kiak sei kontinua térus no dezempregu iha mundu tomak kontinua aumenta. Ho falta empregu mak sei mosu kriminalidade ho konflitus.
Ita labele kontinua finji katak la iha relasaun entre dezigualdade ho konflitu. Tanba razaun ne’e maka Timor-Leste empeñadu iha grupu nasoens frájeis no afetadas ho konflitus ne’ebé hanaran ‘g7+’. Grupu 18 nasoens ne’e servisu ho forma solidária no ko’alia lian ida de’it ho objetivu atu hametin paz no hakbiit liután ita-nia Estadus. Maibé buat ne’ebé ita presiza agora maka maisde 18 paízes tenke servisu hamutuk; ita presiza komunidade internasional tomak  konsentra hodi konkretiza metas ne’ebé ita hotu simu ona. Horisehik, ita-nai maun-alin sira husi illas Pasífiku hasoru-malu atu bele rona mos sirania lian no, ohin, ita sei rona sira-nia mensajen. Sira ne’e hamutuk 13 no tau tan Nasoens 5 husi PALOP sira, ho parseirus dezenvolvimentu sira, ita iha total 48 Nasoens, ¼ husi Estadus Membrus Nasoens Unidas nian.

Señoras no señores,
Agora ita la’os de’it hateke ba futuru maibé oinsá buka hadi’a futuru. To’o ona oras atu ita diskuti kona-ba buat ne’ebé funsiona ona iha tempu uluk no buat ne’ebé ita tenke halo atu proteje ita-nia futuru komun. Hanesan Ita-Boot sira hotu hatene, Sekretáriu-Jeral ONU nian estabelese ona Painel Altu Nível ida. Loron rua liubá ha’u partisipa iha serimónia tomada pose Prezidente Koreia Sul nian, Sra. Park Geun-hye, no ha’u bele haree orgullu boot iha povu sul-koreanu sira-nia matan. Ami mos sente orgullu boot tanba iha timoroan feto ida iha Painel Altu Nível ONU nian. Ami tau fiar ba nia tanba ami hatene buat ne’ebé nia halo atu reforma ami-nia sistema, buat ne’ebé nia fó ona ba ‘g7+’ atu altera prátikas ne’ebé la di’ak iha ajuda ba dezenvolvimentu, no oinsá nia mos forte tebetebes iha prosesu konsolidasaun estatal.
Señoras no señores,
Rezultdus husi ita-nia debates iha Konferênsia ne’e sei hodi halo Relatóriu Painel Altu Nível ONU nian ba Sekretáriu-Jeral. Tanba ne’e, ha’u apela ba Ita-Boot sira hotu atu partisipa, atu partilla ita-boot sira-nia perspetivas no atu servisu hamutuk. Tanba razaun ida ne’e maka ajenda Konferênsia ne’e sei interativa tebetebes no inklui sesoens ho grupus ki’ik, atu permite partisipasaun hotu-hotu nian hodi nune’e bele rona hotu-hotu nia lian. Ita presiza hanoin katak dala barak ideias ne’ebé boot mai husi fatin ne’ebé ita la espera. Bele mai husi ema ne’ebé joven liu ou husi nasaun ne’ebé ki’ik liu. Maski ita sira ne’e mai husi fatin ne’ebé ita-nia lian ladún rona iha palku global, mundu mos presiza rona lian hirak ne’e atu nune’e ajenda ba dezenvolvimentu pós-2015 bele iha duni signifikadu. Tanba ne’e maka tema Konferênsia ne’e nian mak ‘Dezenvolvimentu ba Hotu-Hotu’. Nune’e, maski ita tenke sai prátikus iha ita-nia kontribuisoens ne’e la signifika katak ita labele sai ambisiozus. Ita labele haluha katak harii dame ho harii Estadu buat ne’ebé esensiais tebes atu lori estabelese aliserses ne’ebé metin hodi erradika pobreza no konkretiza ita nia objetivus ba dezenvolvimentu.

Exelênsias Señoras no señores,
Obrigadu tanba Ita-Boot sira partisipa iha Konferênsia ne’e. Ha’u hakarak hato’o agradesimentu espesial ida ba ita-nia parseirus ne’ebé ho laran luan posibilita organizasaun eventu ne’e nian, hanesan Institutu Polítikas Públikas Pasífiku nian, Komisaun Ekonómika no Sosial Nasoens Unidas nian ba Ázia no Pasífiku, no AusAID ho g7+. Iha ne’e ita mesak maluk, mesak maun-alin. Ha’u iha esperansa katak ideias ne’ebé ita sei diskuti hamutuk no buat ne’ebé ita ko’alia sei serve hodi loke ita-nia neon ho laran atu bele hamutuk liután. Ha’u hakarak los hamutuk ho Ita-Boot sira iha loron rua ne’e laran. Ha’u fiar katak konferênsia ne’e sei sai importante no produtiva tebes no sei serve hodi tetu no hadi’a vizaun global pós-2015. Ha’u dezeja ba Ita-Boot sira hotu diskusaun ne’ebé partisipativa tebetebes!

27 Fevereiru 2013
Kay Rala Xanana Gusmão

No comments:

Post a Comment

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...